Kui puu kipub kasvama liiga suureks, on saanud kahjustada või kaotanud vanuse tõttu vormi, pole kääritööst pääsu.
Regulaarsed mahukad taimede kärpimised-pügamised liigituvad nende aiatööde hulka, mida ei tahaks teha.
Kevad on enamike hekkide lõikamiseks parim aeg, sest sellele järgneb kasvuperiood ja lõikehaavad paranevad kiiresti. Samuti on praegu hekitaimed veel raagus ning okste asetusest ja tihedusest on lihtsam ülevaadet saada.
Ajast aega on suuremate lõikehaavade katmiseks kasutatud aiavaha ehk pookevaha.
Mugavamad kasutada ja haaval paremini püsivad on pintsliga pudelites või tuupides haavamäärded, mida sõltuvalt tootjast ja tõlkest nii peitsideks kui palsamiteks kutsutakse.
Puude kärpimiseks on mitmeid põhjuseid. Ajalooliselt on kärbitud puid eelkõige esteetilistel põhjustel, kuid tänapäeval on levinum viljapuude kärpimine selleks, et need rohkem vilja kannaksid.
Aiaomanikena on meil kogu aeg millegi kallal nokitsemist ning enamasti pöörame ilu- ja köögiviljaaiale rohkem tähelepanu kui viljapuuaiale. Paljudes aedades on alles vanad head õuna-, pirni või ploomipuud, kellel lastakse pigem omasoodu olla.
Hoolitsemine aia uue saagi eest algas juba märtsis viljapuude lõikusega. See töö jätkub pungade puhkemiseni, mis algab aprilli lõpus.
Topinamburit kutsutakse veel maapirniks või mugulpäevalilleks. Viimane nimi iseloomustab taime eriti hästi.
Levinumad pirnipuu haigused on pirnipuu-kärntõbi ja puuviljamädanik. Nende ennetamiseks tuleks aeda valida kärntõvele ja puuviljamädanikule kindlamad sordid.
Pehme ilmaga märtsipäeval on paras aeg teha algust õunapuude lõikamisega.
Koduaia õunapuud on mõistlik igal aastal üle vaadata: siis on nad kogu aeg vormis ning ei pea ette võtma ränki lõikusi, mis puule palju haiget teevad.
Pärast sooja ja lumeta talve on põnev oodata-vaadata, kuidas sel erilisel kevadel puud-põõsad-püsikud käituvad, kuidas taimed peenramaal ja triiphoones hakkama saavad.
Küllap on pühendunumatel rohenäppudel eelseisvateks kuudeks tööplaanid koostatud, uue