12 väärikat jõululille kodu kaunistamas. Milline jõululill sobib sinule?

Tiina Tammet
Üksi üsna tagasihoidlik, ent grupina esiletulev kaunitar. | Shutterstock

Milline jõululill sobib sulle kõige paremini?  Pane kindlasti tähele hooldusvõtteid, kuid iseloomustust võta mänguliselt.

Uue otsija
 

Orhideed on juba mõnda aega meie kodusid kaunistanud, on ju kuukingade hübriidid üsna kergesti hooldatavad. Pika varre otsas avanevad nõtked õied lisavad jõuluaega elegantsust. Heades tingimustes püsivad õied mitu kuud, kuuse ja puuviljade lähedal aga närbuvad üsna pea.

Kuukinga lihakaid juuri on hõlbus jälgida läbipaistvast potist, mis annab kastmisvajadusest hea ülevaate. Taimele sobib männikooresegune orhideesubstraat, mida hoitakse mõõdukalt niiskena, mitte liiga märjalt. Korralik kastmine, kui substraat on kuivanud, ning aeg-ajalt väetamine ja veega pihustamine sobivad sellele taimele. Toatemperatuur peaks püsima üle 18 kraadi. Taim ei armasta tõmbetuult ega põletavat päikesevalgust.

shutterstock_1147671866.jpg

Kindla peale minek. Oled stiiliteadlik ning panustad mainekale sisustusele.
Shutterstock

Õrn maikelluke õitseb jõulude auks väikese vaevanägemisega. Juuri saab vahel osta aianduspoodidest või internetist, kuid võid neid lihtsalt kaevata ka aiast. Risoomide prisked, ümarad pungad peidavad endas õiealgeid.
Kasta risoome ja istuta need keldrisse potti või hoia kilekotiga külmkapis novembri lõpuni. Siis võta juured välja ning hoia neid 12 tundi 30kraadises vees. Istuta risoomid potti, nii et mullast paistaksid vaid pungade otsad. Potte hoitakse soojas ja pimedas, kuna nupud hakkavad ilmet võtma.

Hoia maikellukest jahedas ja valges ruumis kergelt niiskes mullas.

shutterstock_1033129381.jpg

Oled hurmatud piibelehelõhnast või toetab lillevalik igatsust valguse võidu ja pikemate päevade järele.
Shutterstock

Väikeseks puuks kasvav ardiisia rõõmustab oma kasvatajat pikalt. Tumerohelised nahksed lehed lainetavad pisut servadest ning väikestes sõlmedes elavad taimele sümbiootiliselt vajalikud bakterid. Õied on valged või roosakad, tekkivad vahajad marjad kaunistavad taime ligi kuu aega.

Vähenõudlikku taime võid pihustada udupeene veega sageli, kuid kasta ettevaatlikult, korraga palju ning lase siis mullal kuivada. Taim ei armasta eriti sooja ning veedab talve meeleldi jahedamas ruumis. Kevadine ümberistutus lisab taimele elujõudu.

shutterstock_1010979601.jpg

Punased marjad viivad mõtted pihlakatele. Nüüd meenutad sügisesi kureparvi ja unistad kaugetest maadest.
Shutterstock

Tavade hoidja

 

Mehhikost pärit kaunis piimalill ehk jõulutäht armastab toasooja. Tõmbetuul ning jahe aknalaud võivad taime viia lehtede langetamiseni. Ka küttekeha lähedus ja pime kapipealne ei sobi talle. Taim vajab korrapärast leige veega kastmist. Muld peab kastmiskordade vahel tahenema, ent mitte läbi kuivama. Alusele jäänud vesi tuleb ära valada.

Põõsasjalt haruneval taimel on okste tipus tagasihoidlikud õied. Punasest valgeni varieeruvad kõrglehed on need, mis taime dekoratiivseks teevad, ning nende värvivalik järjest kasvab. Jõulutäht püsib ka lõikelillena, kui lõikekoha piimamahla eraldumine korraks keevasse vette kastes või leegiga kõrvetades peatatakse.

shutterstock_1221724840.jpg

Tuttav ja turvaline ilutaim jutustab vanade asjade hindamisest ning nostalgiaihalusest.
Shutterstock

Hüatsint paljastab oma kohalolu sageli tugeva lõhnaga, mis ärritab allergikuid. Värvivalik varieerub valgest tumelillani. Sibul sisaldab kõike, mida õitsemiseks vaja, ning vähesest veest piisab õienuppude avanemiseks. Liigne kastmine venitab varred pikaks, ilma veeta aga õied närbuvad. Märkamatu tugikepp aitab raskel õiel püsti püsida.

Kojutoodud hüatsint avaneb paari päevaga. Kui taim viia ööseks jahedasse, kestab õitsemine kauem. Avamaale istuta elutsükli läbinud sibulad suve lõpul, talvel kata külma eest multšiga.

shutterstock_1023068431.jpg

Hüatsint.
Shutterstock

Ratsuritäht on jõululillede suursugune kuninganna. Sibulast tõuseb üks kuni kolm õievart, millel puhkevad suured kellukakujulised õied. Õite läbimõõt võib ulatuda 20 sentimeetrini. Õisi võib ühel varrel olla kuni kaheksa ning õievars vajab toestamist. Uuesti õitsemiseks on sibulal tarvis umbes kolmekuulist kuiva puhkeperioodi jahedamas ruumis.

Soojas ja liigse kastmise mõjul venivad õievarred pikaks. Öine jahedam koht aitab õitsemisaega pikendada. See sobib ka vaasililledele. Pärast õitsemist ilmuvad lehed, mis võivad kasvada poolemeetriseks.

shutterstock_1073161229.jpg

Tulin, nägin, võitsin – stiilinäide sinust kui seltskonna keskpunktist.
Shutterstock

Mugavuse hindaja

 

Kalanhoe ei ole küll kõrgema klassi kaunitar, ent punastes toonides õitega taimed sobivad hästi traditsiooniliste jõuluvärvidega. Teda on eriti lihtne kasvatada. Kastmise võib unustada päevadeks, paksudest sukulentsetest lehtedest aurub vett õige vähe. Hoia toatemperatuuril ja kaktustele sobivas mullas.

Väikesed ühekordsed või topeltõied püsivad taimel mitu kuud. Läikivad tumerohelised lehed muutuvad otsese päikese paistel punakaks, rohkem talub valgust sulgjas kalanhoe, vähem Blossfeldi kalanhoe.

shutterstock_1139300120.jpg

Taime võid küll vähe kasta, kuid vaevalt sa ise kuivik oled.
Shutterstock

Punavarreline igihaljas skimmia lepib vähese hooldusega ega ole liiga nõudlik, kui saab jaanuaris-veebruaris jahedas puhata. Armastab valget, suvel poolvarjulist kasvukohta, pelgab otsest päikest. Lehed on tumerohelised ja läikivad. Rohetavad või punakad nupud avanevad valkjateks õiteks, mis hiljem muutuvad dekoratiivseteks marjadeks. Marjadega oksi kasutatakse sageli ka lilleseadetes.

Taim peab lugu regulaarsest kastmisest ja piserdamisest ning üsna jahedast kasvukohast. Õues kannatab ta sügisel kerget külmagi.

shutterstock_178583300.jpg

Vastupidav, esimesel pilgul väheütlev, kuid lähemal vaatlusel huvitav. Nagu sina?
Shutterstock

Jõulukaktus on omamoodi ime: rohelisena on ta suurepärane taust ja nurgatäide, ent õitsevana edev pilgupüüdja. Teda kastetakse ja väetatakse kasvuhooajal. Ta võib olla õues kuni külmade tulekuni. Kuiv puhkeperiood paneb seejärel õienupud kasvama. Õienuppudega taim ei taha toas tuuletõmmet ega valguse suhtes liigutamist.

Veidi kaardus, vanemaks saades puituvate varte küljes kasvavad lapikud ja hambulise servaga lülid, mille tipus avanevad valge-punase skaalal varieeruvad mitmekorruselised õied.

shutterstock_370323320.jpg

Oma väärtust teadev sitke ellujääja, kes äkitselt õide puhkedes hurmab kõiki.
Shutterstock

Rohenäpu valik

 

Niisketelt aladelt pärit asalea kasvab hästi savipotis, millega võib teda mõne päeva tagant mõneks minutiks veekaussi uputada. Taim ei talu kuiva. Ta ei armasta ka kuusest ega puuviljadest eralduvat etüleeni, täispäikest ega küttekeha kuumust. Abiks on lehtede ja õienuppude piserdamine.

Ilusal põõsal on prisked läikivad lehed ja palju topeltõisi, mis pärast närbumist tuleb ära korjata. Mitmevärvilistel õielehtedel on sageli narmalised servad. Jahedas ja valges õitseb taim kaua. Muld peab olema turbaseguselt happeline ning väetis rododendronitele sobiv.

shutterstock_704413561.jpg

Kaunitar on iseloomult nõudlik meelelahutaja, kuid siiski oskuslikult taltsutatav.
Shutterstock

Elegantne lumeroos on uusvana tulnukas, keda rohenäpp võib hiljem aeda istutada. Toalillena on ta üsna lühiealine. Mullused nahksed lehed kolletuvad kergesti, uued kasvavad alles pärast õitsemist. Taim püsib kauem kergelt niiskena, jahedas ja valges ruumis.

Lumeroosi juurestik on punakasmust, varred täpilised, õied suured. Aias võib ta õitseda lumesulamisest saati. Traditsiooniliste koorvalgete õite kõrval on aretatud suur sortiment punaseid ja isegi kirjude õitega lumeroose.

shutterstock_1187477674.jpg

Vana ja väärikas, teisest küljest aga nooruslikult värske loodusesõbra ahvatlus. Tagasihoidlikkuse triumf!
Shutterstock

Alpikanni hoitakse ühtlaselt niiskena nii, et lastakse vett potialuse kaudu pool tundi imenduda ning ülejääk kallatakse ära. Liigkastmine muudab lehed kollaseks ning taim lõpetab õitsemise. Sama kehtib liigse soojuse kohta: parim temperatuur jääb 15 ja 18 kraadi vahele. Sobivaks lisahoolduseks on õrn dušitamine kord nädalas ning väetamine igal kolmandal kastmiskorral.

Koledad lehed ja õied eemaldatakse tõmmates. Äraõitsenud taim tahab puhata jahedas kolm-neli kuud. Seejärel tuleb teda taas regulaarselt kasta ja väetada.

Sarnased artiklid