Aedsalatit kevadest sügiseni
Kaja Kurg
Shutterstock

Aedsalatil on rohkelt teisendeid ja tohutult sorte, millest saab kujundada peenrale suvi läbi usinalt töötava salativabriku.

Aedsalati (Lactuca sativa) mahedamaitselised lehed on suvesalatites hea taust mõrkjaskibedale rukolale ning kõigele muule, mida koduaed oma peenardelt ja kasvuhoonest pakub. Vitamiinidest, mineraalainetest ja antioksüdantidest pungil rohelised või punased lehed on lausa kohustuslikud lisandid praetaldrikul, pudrukausis ja võileival.

Aedsalati teisenditest kasvatatakse meil põhiliselt lehtsalatit, innukamate aiapidajate peenardel näeb ka peasalati erinevaid vorme – jää- ja võisalatit – ning rooma salatit.
Mille poolest aedsalati teisendid üksteisest erinevad ja kuidas neid kasvatada?

 

Lehtsalatit saab kõige rutem

 

Lehtsalat (L. sativa var crispa) on populaarsem kui peasalat, sest ta kasvab kiiremini ja on vähem nõudlik kasvutingimuste suhtes. Lehtsalat ei moodusta pead nii nagu peasalat.

Kasvutüübilt jaguneb lehtsalat noppe- ja lõikesalatiks. Noppesalati lehed kasvavad tihedalt varrel, neid murtakse ühekaupa ning taim kasvab aina edasi. Lõikesalatil on püstiste lehtedega kohev lehekodarik, mis koristatakse tavaliselt tervikuna, kuid lehti saab tarvitada ka ühekaupa murdes, lastes taimel edasi kasvada. Alati tuleb võtta altpoolt välimisi lehti, sest uued kasvavad juurde südamikust.

Lehtsalatite hulka kuuluvad ka tammelehesalatina tuntud sordid, mille sügavalt lõhistunud lehed meenutavad tammelehti ja millel on kerge sarapuupähkli moodi maitse. Käharlehtsalati ehk lollo rosso tüüpi sordid aga kasvatavad kompaktse keraja kähardunud lehtedega kodariku.

Lehtsalatit saab ruttu tarbima hakata – varasemaid sorte kuu pärast külvamist. Verinoori lehti ehk n-ö beebisalatit, mis on eriti õrn ja vitamiinirikas, saab noppida aga juba mõne nädala pärast.

Et lehesaak oleks lõbusam, külva erineva lehekuju ja -värviga sorte, igaüht väikeses koguses, või kasuta mõnd sordisegu (nt ’Salad Leaves’). Siledatest, kurrulistest, kähardunud, hele- ja tumerohelistest, punastest ja punaservalistest lehtedest saab kujundada toredaid mustreid.

 

Jääsalat ja võisalat
 

Aedsalati järgmine teisend – peasalat (L. sativa var capitata) – moodustab tiheda lehekodariku, mis meenutab kapsapead. Peasalati erinevad vormid on võisalat, jääsalat ja bataavia salat.

Võisalati (L. sativa var. capitata Butterhead-rühm) nimi vihjab juba ise, et tema maitse on võine – leht justkui sulab suus. Lehed on õhukesed, pehmed, siledad ja enamasti terveservalised. Õrnad lehed närbuvad kergesti. Kui sa neid kohe pärast aiast toomist ära ei söö, siis paki lehed toidukilesse ja hoia jahedas.

Jääsalati (L. sativa var. capitata Crisphead-rühm) pea on tihedam kui võisalatil. Jämedate roodudega läikivad lehed on vähem või rohkem kähardunud, servad on lõhistunud. Rabedad mahlased lehed krõmpsuvad hamba all mõnusalt, sellepärast on jääsalat soosingus ka hamburgeri vahel. Tugevate lehtedega jääsalatit võib kasutada ka soojas roas, näiteks ühepajatoidus.

Jääsalati sisemised lehed on alati heledad. Pea võib kasvada üsna suureks (läbimõõt kuni 20 cm). Üks vanemaid ja siiani populaarne jääsalati sort ’Great Lakes’ kasvatab suure, 400–800 g kaaluva pea.

Sõltuvalt sordist saab peasalatit tarvitama hakata 50–90 päeva pärast külvi. Kasvutingimuste suhtes on peasalat lehtsalatist nõudlikum: kui valgust jääb väheks, siis pead ei moodustu, ka niiskust peab olema rohkelt. Ilusat pead ei teki ka kuuma ja kuivaga.

 

Bataavia salat
 

Või- ja jääsalati vahepealset vormi nimetatakse bataavia salatiks. Nii nagu teisedki peasalatid, kasvatab ka see salat pea. Sõltuvalt sordist võib see olla tihke või kohev, ümmargune või piklik. Pea võib kaaluda 150–500 grammi.

Võrreldes jääsalatiga on bataavia salati lehed pehmekoelisemad, kuid hamba all siiski küllalt krõmpsud. Välimiste lehtede serv on sakiline ja osaliselt punakas. Võisalatilt on bataavia salat pärinud mõnusa pähklimaitse. Niisiis on bataavia salat maitsvam kui jääsalat ja krõmpsuvam kui võisalat.

Bataavia salati hea omadus on see, et ta ei lähe suvekuumaga kuigi kergesti õitsema.

Peasalati üks uuemaid vorme on ka suurte lopsakate ja mahlaste lehtedega Cosbergi salat, mille esivanemateks on peasalat ja rooma salat.

 

Rooma salat
 

Pika kasvuaja tõttu saab rooma salatit (L sativa var. longifolia) maitsta alles suve teisel poolel: tarbimiskõlbulike peade valmimiseks kulub alates tärkamisest 70–90 päeva. Võrreldes lehtsalatiga on ta nõudlikum nii valguse kui niiskuse osas.

Rooma salati lehed on hulga suuremad ja tugevamad kui lehtsalatil. Lehed on tugevate roodudega, püstised ning kaarduvad ülalt kergelt sissepoole. Aja jooksul moodustub piklikümar kohev lehekodarik, mis on pealt vähem või rohkem sulgunud. Välimised lehed on tavaliselt sügavrohelised, seesmised heledamad ja õrnemad.

Välimuselt meenutab koristusküps pea hiina kapsast, kuid lehed on tumedamad ja siledama pinnaga. Mõni rooma salati sort võib kasvatada kuni 30 cm kõrguse pea, minisordid on 10–15 cm kõrgused.

Mõnda aega tagasi, kui sordid olid veel väga avatud lehekodarikuga, seoti õrnemate südamikulehtede saamiseks lehed kokku. Sellepärast nimetavadki soomlased ja rootslased rooma salatit ka sidesalatiks (sidesalaatti – sm; bindsallat –  rts). Uuemad sordid „sulguvadˮ juba ise, samuti on need saagikamad ja resistentsed salati-ebajahukastele.

 

Kolm head põhjust, miks kasvatada
 

Rooma salatil on väärt omadusi, miks teda tasub kasvatada.

Esiteks: ta talub paremini suvekuuma ega putku nii kergesti kui teised salatiteisendid.

Teiseks: lisaks toorsalati tegemisele saab rooma salati maheda maitsega lehti kasutada ka soojas toidus nagu spinatit ja hiina kapsast. „Roomlane” asendab edukalt hiina kapsast, mida on hobiaednikul ise keeruline kasvatada.

Kolmandaks: rooma salatit saab pikemalt säilitada. Kaeva taimed oktoobris üles ja istuta liiva sisse. Sobivates hoiutingimustes võivad salatipead püsida söögikõlblikena isegi kuni kaks kuud.

 

Nii saab hea aedsalati
 

Salat armastab jahedamat ilma (15–20°). Kui õhusooja on üle 22°, muutuvad lehed kibedaks ja puiseks ning taim putkub kiiresti.

Kasvukoht olgu valgusküllane, sest varjulises kohas venivad taimed välja ja jäävad kiduraks, peasalat ei moodusta pead.

Aedsalatile meeldib viljakas, huumusrikas, keskmise raskusega kobe muld.

Ta vajab kogu kasvuaja jooksul palju niiskust, kuivas jääb saak väikeseks ja taimed lähevad kiiresti putke. Niiskuse hoidmiseks multši salatipeenar muruniite või peenestatud põhuga; taimed võib istutada ka musta tekstiilmultši sisse. Multšimine hoiab ühtlasi ka salatitaimed puhtad.

 

Seemnest taimeni
 

* Lehtsalat külva avamaale aprilli lõpus või mai algul, aga võid taimed ka ette kasvatada. Peasalat ja rooma salat on pikema kasvuaja tõttu kindlasti targem ette kasvatada. Alates tärkamisest kulub istiku saamiseks 20–25 päeva.

* Külva seeme 1 cm sügavusele. Temperatuuril 15–20° tärkab elujõuline seeme 4–6 päevaga.

* Avamaal kata külv kohe looriga, et see kiiremini tärkaks. Noored taimed taluvad kuni −4° öökülma.

* Peenrale istuta ettekasvatatud taimed siis, kui on kasvanud 3–4 pärislehte.

* Sobiv vahekaugus lehtsalati taimede vahel on 8–10 cm; lollo rosso tüüpi sortidel, mis kasvatavad keraja kodariku, 30 cm. Paras reavahe on 15 cm.

* Pea- ja rooma salati taimede vahele jäta 15–20 cm, reavaheks 20–25 cm.

* Kui külvasid otse peenrale, siis ära noori taimehakatisi kohe lõplikule kaugusele harvenda, vaid lase neil veidi kasvada ning tarvita välja harvendatud taimi beebisalatina.

* Kes harvendada ei viitsi, need kasutagu müügil olevaid seemnelinte.

 

Mis võib saagi rikkuda?
 

* Kui idanemise ajal on üle kümne päeva jahe (2–8°), siis soodustab see hiljem taimede putkumist ehk ennakõidumist.

* Liiga tihedast külvist kasvanud harvendamata taimedel on valgust vähe ja nad venivad välja.

* Salat on tigude ja nälkjate lemmik. Korja need järjepidevalt ära, ümber taimede võib teha ka puutuhast või lubjast takistusriba.

* Jälgi, et väetis sisaldaks mikroelemente, sest aedsalat on tundlik molübdeeni-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja booripuuduse suhtes.

NB! Salatiseemne on idanemisvõimeline vaid 2–3 aastat!

 

NIPP

Kasuta kiirekasvulist lehtsalatit pika idanemisajaga kultuuride – porgand, pastinaak, petersell, seller – külviridade markeerimiseks.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid