Eksinud droon ja kodukindlustus: mida peaks koduomanik teadma?

Eksinud droon ei ole ainult sõjatsooni teema, vaid oht, mis võib puudutada ka Eesti koduomanikke. IIZI kodukindlustuse tootejuht Pille Plees märgib, et teema on viimastel aastatel muutunud teravamaks kogu turu jaoks ning osa kindlustusandjad on juba täpsustanud oma tingimuste sõnastusi, et klientidel oleks selgem arusaam, kus jookseb kindlustuskaitse piir. 

„Oleme seda teemat turuga arutanud ja teinud ülevaate, kuidas erinevates tingimustes sõja- ja hübriidriskid käsitletud on. Tänases olukorras on oluline, et ootused oleksid realistlikud ja inimesed teaksid, milleks tavapärane kodukindlustus on mõeldud,“ sõnab ta.

Kodukindlustus ei ole mõeldud sõjariskide katmiseks

Pille Plees rõhutab, et kodukindlustuse eesmärk on katta eelkõige tavapäraseid ja ootamatuid õnnetusi – näiteks tulekahju, torustiku leke, torm või kodutehnika purunemine. Otsene sõjategevus ja relvastatud konfliktid kuuluvad kindlustustingimuste järgi pea alati välistuste hulka. See ei tähenda, et iga julgeolekuga seotud intsident automaatselt hüvitamata jääb. 

Droonijuhtumid võivad jääda halli alasse

Kui tegu on tsiviildrooni või tööotstarbelise seadme allakukkumisega, käsitletakse seda üldjuhul tavapärase õnnetusjuhtumina, kuid militaarsete droonide puhul sõltub palju sündmuse taustast ja sellest, kuidas juhtumit riiklikult käsitletakse. 

Otsustavaks saab eelkõige kahju põhjus ja see, kas juhtum liigitatakse sõjategevusega seotud sündmuseks või üksikuks ettenägematuks kahjujuhtumiks. Seniks kuni Eestis ei ole kehtestatud sõjaseisukorda, käsitletakse juhuslikke droonide või teiste lennumasinate allakukkumisi enamasti tavapäraste kahjujuhtumitena ning kodukindlustus katab sellisel juhul drooni põhjustatud otsesed varakahjud – näiteks purustused või tulekahju.

„Praeguses julgeolekuolukorras on droonidega seotud intsidentide puhul paratamatult rohkem ebaselgust ning iga kahjujuhtumit hinnatakse alati juhtumipõhiselt,“ selgitab Plees.

Mida koduomanik peaks teadma?

Kuigi tõenäosus, et eksinud droon tabab elumaja, on endiselt väga väike, on värske juhtum näidanud, et täielikult välistada seda ei saa. Kodukindlustuse puhul tasub seetõttu mõista kolme põhipunkti:

• kodukindlustus katab igapäevaseid ootamatuid kahjusid, mitte otsest sõjategevust
• kui Eestis ei ole kehtestatud sõjaseisukorda, käsitletakse drooni allakukkumist üldjuhul õnnetusjuhtumina, mida saab kodukindlustusega katta
• piiripealsete juhtumite puhul hinnatakse kahju alati konkreetsete asjaolude põhjal.
   

Millal viimati kontrollisid, mida su kodukindlustus tegelikult katab?

Plees rõhutab, et oma kodukindlustusleping ja selle tingimused tasub aeg-ajalt üle vaadata igal juhul - et see vastaks kaasaegsetele ohtudele ja kaetud oleks võimalikult paljud juhtumid. „Kindlustus ei ole lihtsalt järjekordne kulukoht, vaid aitab ootamatu kahju korral katta kulud, mis võivad suurema kahju puhul ulatuda tuhandete eurodeni,“ ütleb ta.

Enamasti ei teki koduomanikel kahju mitte erandlike sündmuste, vaid hoopis torustiku lekke, tehnika purunemise, tormi, tulekahju või naabrile põhjustatud õnnetuse tõttu. Seetõttu on oluline veenduda, et nii kindlustussummad kui valitud kaitsed vastaksid kodu ja seal asuvate asjade tegelikule väärtusele ja elukorraldusele.

„Näeme, et sageli hakatakse tingimusi ja poliisi lugema alles kahju korral. Meie soovitame võtta selleks pisut enam aega hoopis lepingu sõlmimisel või uuendamisel. Kindlustustingimused võivad tunduda vahel liiga keerulised – sellisel juhul on väga mõistlik paluda spetsialistil selgitada sulle olulisi teemasid “ lisab Plees. Korra süvenedes võid avastada enda jaoks hoopis uusi vajalikke kindlustuskaitseid, mida varasemalt ei pakutud või ei tundunud olulised. Samuti aitab see vältida ekslikke ootusi.