Ekspert: suvekodu ostmisel pole enam kõige olulisem hoone seisukord
| foto: ShutterstockSuvekodu otsijaid on võrreldes möödunud aastaga märkimisväärselt rohkem. Seejuures ostuotsuse tegemisel saab enamasti määravaks ostjas tekkinud tunne, mitte kinnisvara seisukord.
„Võrreldes aasta taguse ajaga on suvilate vastu huvi kasvanud,“ räägib Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe. Tema sõnul tuntakse huvi nii 39 000 kui ka üle 100 000 euro maksvate suvekodude vastu. Suvila keskmine müügiperiood on portaali statistikale tuginedes Uibomäe sõnul umbes 100 päeva.
„Ostjate soovid on väga erinevad nii asukoha kui ka hoone seisukorra osas. Päringuid tehakse nii renoveeritud ja heas seisukorras kui ka remonti vajavatele suvilatele. Samuti ei ole välja kujunenud üht kindlat piirkonda, vaid pakkumisi otsitakse üle Eesti,“ räägib Uibomäe.

Suvilaturu elavnemist kinnitab ka omanimelise kinnisvarafirma omanik ja maakler Mario Karro. „Suvekodu ostja on üldiselt inimene, kes on varem elanud maal või oma majas, siis mingil hetkel kolinud korterisse, kuid seejärel hakanud taas puudust tundma oma aiast või privaatsest õueruumist,“ räägib Karro.
Tema sõnul lähevad kaubaks hästi need suvekodud, mis suudavad ostjas tekitada hea emotsiooni. Seejuures kinnitab Karro, et kui kinnistu, hoonete või isegi ainult sinna kulgeva tee tekitatud tunne on õige, ei pruugi hoone enda seisukord ostuotsuse tegemisel väga suurt rolli mängidagi. „Kui see tunne tekib, siis on ostjad sageli valmis ise panustama, et kujundada oma suvekodu ja teha seda ajas paremaks.“ Tõsi, tunde kõrval vaadatakse siiski ka hinda ning täiesti käest lastud ja aastaid hooldamata kinnisvara müümine on jätkuvalt keeruline.

Kui õige tunne olemas, siis soovitab Karro enne lõplikku ostuotsust siiski suhelda näiteks ka naabritega ja uurida kohaliku elu-olu kohta. Samuti tuleks selgeks teha, kuidas on korraldatud veevarustus ja kas vajalikud servituudid on olemas. Kanalisatsiooni puhul peaks arvestama, et vanemad lahendused ei vasta tihti enam nõuetele. Seega peaks enne ostu uurima, kuhu täpselt reovesi juhitakse ja kas see on seaduslik.
„Uurida tuleks ka, kas kinnistul on isiklik elektrivõrguleping või on see kellegi kolmanda nimel ning kas kinnistu juurdepääs on ametlik ja juriidiliselt paika pandud ning servituut seatud,“ räägib Karro.









