Elukindlustus ja säästud – kui kaua Eesti pered tegelikult hakkama saavad?

500 osalejaga uuringus küsiti vastajatelt, kui kaua suudaks nende leibkond säilitada senise elukorralduse ilma oma olulist vara müümata või suuremaid rahalisi ümberkorraldusi tegemata, kui leibkonna peamine sissetulek haigestumise, õnnetuse või surma tõttu kaoks. 50% vastanutest tunnistas, et suudaksid säästude toel hakkama saada maksimaalselt viis kuud, kusjuures üle 27% tuleks toime kõigest kuni kaks kuud.

Vaid iga viies inimene ütles, et saaks peamise sissetuleku kadumise järel hakkama aasta või kauem. 

Elukindlustus pole rikaste toode

Compensa Elukindlustuse Eesti üksuse juhi Merko Kimsto sõnul toovad need numbrid hästi esile, kui habras on paljude perede tegelik toimetulekuvõime.

„Kui peamine sissetulek näiteks partneri surma tagajärjel kaob, on lisaks emotsionaalsele löögile sageli vaja koheselt muret tundma ka praktilise toimetuleku pärast. Meie uuring näitab, et paljude perede jaoks on see aeg üsna lühike,“ ütles Kimsto.

Tema sõnul näitab see, kui ekslik on arvamus, et elukindlustus on hästi teenivate inimeste täiendav heaoluteenus. 

„Elukindlustus on kõige rohkem abiks just neile inimestele, kellel ei ole tugevat finantsvõrku - märkimisväärseid sääste või kiiresti realiseeritavat vara. Meie klientide lähedased on tundnud suurt kergendust, kui ootamatult lahkunud inimese elukindlustus tagab neile piisava rahapuhvri, et rahus leinata ning teha siis kiirustamata plaane vajalikeks ümberkorraldusteks,“ kinnitab Merko Kimsto.

Kinnisvara müük võtab aega

Tema sõnul vastas üle poole elukindlustuseta inimestest, et juhul kui nende sissetulek peaks haiguse või surma tagajärjel kaduma, on neil või nende lähedastel võimalik saada raha kinnisvara müümisest. 

„Tasub arvestada, et kinnisvara müük võib olla pärimismenetluse käigus ajamahukas ning tulemus ei pruugi alati olla ootuspärane, eriti kui tehing tuleb teha kiirustades. Meie klientide lähedased on saanud kindlustushüvitise sageli juba loetud päevade jooksul dokumentide esitamisest – see annab neile aega varaga seotud otsuseid põhjalikumalt läbi kaaluda,“ sõnab Kimsto. 

Mitte ainult surmajuhtumid

Kuigi elukindlustust seostatakse sageli eelkõige surmaga, võib sissetuleku kadumine olla seotud ka haigestumise või töövõime vähenemisega. 

„Elukindlustus ei ole ainult kaitse lähedastele, vaid ka inimese enda finantsturvalisuse osa. Seetõttu hõlmavad meie klientide elukindlustuse lahendused sageli ka erinevaid lisakaitseid, nagu kriitiliste haiguste kindlustus, töövõime kaotuse kaitse või õnnetusjuhtumikindlustus,“ selgitab Kimsto.

Uuringu tulemused näitavad, et elukindlustuse peale ei hakata mõtlema niivõrd vanuse kasvades, vaid pigem siis, kui inimesel tekivad kohustused ja vastutus nende täitmise eest. 52% kinnitas, et nad sõlmisid elukindlustuse pärast kodulaenu võtmist, pea viiendik vastajaid motiveeris elu kindlustama lapse sünd.

„Peamise põhjusena toovad  inimesed välja siiski selle, et nad on pidanud elukindlustuse omamist mõistlikuks – nii vastas 55% elukindlustusega inimestest. Elukindlustus on lahutamatu osa vastutustundliku täiskasvanu finantskäitumisest, mis aitab tagada, et ootamatuste korral on nii inimesel endal kui ka tema lähedastel olemas vajalik turvatunne ja toimetulekuvõime.“

Loe ka: Kui palju sul peaks praeguseks olema säästetud, et pensionipõlves ära elada? 

Kus hoida säästetud raha, kuni seda tarvis läheb?