Infrapunasaun: kas mõnus soojus võib tõesti tervisele kasulik olla?

Mille poolest erineb infrapunasaun tavalisest saunast?

Traditsioonilises saunas soojendab keha peamiselt kuum õhk, infrapunasaunas kasutatakse aga spetsiaalseid infrapunalampe, mis soojendavad keha otsesemalt. Seetõttu ei pea ümbritsev õhk olema nii kuum.

Cleveland Clinicu andmetel jääb infrapunasauna temperatuur tavaliselt 43–57 kraadi vahele, samal ajal kui traditsioonilises saunas on see enamasti 66–91 kraadi.

Madalama temperatuuri tõttu võib infrapunasaun sobida neile, kes ei naudi väga kuuma leili. Samas reageerib organism soojusele sarnaselt tavasaunaga: suureneb higistamine ja veresooned laienevad.

Miks tunneme end pärast saunaskäiku paremini?

Üks saunaskäimise suurimaid eeliseid on võimalus igapäevastest kohustustest eemalduda. Soojas keskkonnas viibimine võib aidata lihastel lõõgastuda ja vähendada pingetunnet.

Lõõgastumine võib hästi mõjuda ka unele. Pärast saunaskäiku hakkab kehatemperatuur järk-järgult langema, mis võib toetada organismi loomulikku ettevalmistust uinumiseks.

Kas infrapunasaun võib leevendada valu?

Pärast pikka tööpäeva või füüsilist pingutust võivad lihased olla kanged ja valulikud. Infrapunasauna soojus võib aidata lihastel lõõgastuda ning vähendada pingetunnet. Veresoonte laienemisel suureneb verevool, mis võib pakkuda ajutist leevendust lihas- ja liigesevaevustele.

Infrapunasauna mõju on uuritud ka krooniliste liigesehaigustega inimestel. Teadusajakirjas Clinical Rheumatology avaldatud uuringus leiti, et infrapunasauna kasutamise ajal vähenesid osalejate liigesevalu ja jäikus. See viitab võimalusele, et soojus võib muuta igapäevase liikumise mugavamaks ning pakkuda leevendust püsivate liigesevaevuste korral.

Samas ei kõrvalda soojus valu algpõhjust ning infrapunasauna pikaajaline mõju ei ole veel piisavalt tõestatud.

Kuidas mõjutab saun südant ja vereringet?

Infrapunasaunas viibides peab organism kehatemperatuuri reguleerimiseks rohkem tööd tegema. Süda hakkab kiiremini lööma ja veresooned laienevad, et keha saaks liigset soojust ära anda.

Mõned uuringud viitavad, et regulaarne saunaskäimine võib toetada südame-veresoonkonna tervist. Samas pärineb suur osa selle valdkonna teadmistest tavapärase sauna uuringutest ning infrapunasauna pikaajaline mõju vajab veel selgitamist.

Kuigi keha reaktsioon kuumusele võib mõnevõrra meenutada füüsilist koormust, ei asenda saun liikumist ega treeningut.

Kas higistamine aitab organismi puhastada?

Saunaskäimisega kaasnev higistamine võib tekitada tunde, et keha vabaneb jääkainetest. Tegelikult on higistamise peamine ülesanne kehatemperatuuri reguleerimine ja keha ülekuumenemise vältimine.

Kuigi higiga väljub kehast vähesel määral erinevaid aineid, vastutavad jääkainete töötlemise ja väljutamise eest eelkõige maks ja neerud. Puuduvad veenvad tõendid, et infrapunasaunas higistamine aitaks organismi märkimisväärselt mürkidest puhastada.

Mida tuleks enne infrapunasauna kasutamist teada?

Esimestel kordadel võiks saunas viibida viis kuni kümme minutit. Harjudes võib seanssi pikendada, kuid üldjuhul tasub piirduda 20–30 minutiga.

Oluline on juua piisavalt vett, sest higistamisel kaotab organism vedelikku. Pearingluse, iivelduse või nõrkuse korral tuleb saunast väljuda. Raseduse ja krooniliste haiguste puhul tasub enne saunaskäimist arstiga nõu pidada.

Allikad: Cleveland Clinic; Clinical Rheumatology.