Jäävann keset suve: miks kuulsused end jääkülma vette kastavad ja mida see kehaga teeb?

Kui inimene satub külma vette, reageerib keha sellele koheselt. Veresooned naha lähedal ahenevad, et vähendada soojakadu ja hoida kehatemperatuuri stabiilsena. Samal ajal kiireneb südametöö ning aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem, mida tuntakse ka kui organismi „võitle või põgene“ süsteemi.

Just see reaktsioon on üks põhjusi, miks paljud inimesed tunnevad end pärast jäävanni energilisemana. Uuringud on näidanud, et külm kokkupuude võib ajutiselt suurendada adrenaliini ja noradrenaliini taset veres. Need hormoonid aitavad organismil stressiolukorraga toime tulla ning võivad tekitada erksama enesetunde.

Kõige tugevam teaduslik tõendusmaterjal puudutab siiski sportlikku taastumist. Pärast intensiivset füüsilist koormust võib külmas vees viibimine aidata vähendada lihasvalu ja ebamugavustunnet järgmistel päevadel. Arvatakse, et selle põhjuseks on veresoonte ahenemine ja põletikuliste protsesside ajutine vähenemine kudedes.

Samas ei tähenda see, et jäävann oleks alati parim taastumisviis. Sporditeadlased on märkinud, et regulaarne külmaravi kohe pärast jõutreeningut võib mõnel juhul isegi vähendada lihaskasvu ja treeningust saadavat kohanemisreaktsiooni. Seetõttu sõltub jäävanni kasulikkus suuresti eesmärgist – kas soovitakse kiiremini taastuda või arendada maksimaalselt lihasjõudu ja -massi.

Immuunsüsteemi tugevdamine

Sageli räägitakse ka jäävannide positiivsest mõjust vaimsele tervisele. Külm vesi aktiveerib mitmeid närvisüsteemi mehhanisme ning võib parandada meeleolu vähemalt lühiajaliselt. Samas on uuringud selles valdkonnas veel suhteliselt väikesemahulised ning praegu puudub kindel teaduslik tõendus, et jäävannid raviksid depressiooni, ärevust või muid vaimse tervise häireid.

Kuigi sotsiaalmeedias räägitakse sageli ka immuunsüsteemi tugevdamisest, on teaduslikud tõendid siin tagasihoidlikumad. Mõned uuringud on leidnud seose regulaarse külma veega kokkupuute ja väiksema haiguspäevade arvu vahel, kuid teadlased ei ole veel jõudnud üksmeelele, kas selle taga on otseselt külm vesi või teised tervislikud harjumused, mida sellise eluviisiga inimesed sageli järgivad.

Oluline on teada, et jäävann ei sobi kõigile. Külma vette minek põhjustab järsu vererõhu ja südame löögisageduse muutuse. Seetõttu võivad südame-veresoonkonna haigustega inimestel tekkida terviseriskid. Samuti võib liiga pikk viibimine väga külmas vees viia alajahtumiseni.

Jäävann võib olla kasulik eelkõige treeningujärgse lihasvalu leevendamiseks ja ajutise erksustunde tekitamiseks. Samas ei ole tegemist imeravimi ega universaalse tervisevõttega. Nagu paljude tervisetrendide puhul, on ka siin osa väidetest teaduslikult tõestatud, osa aga alles uurimisel.

Kuigi kuulsused ja mõjutajad jagavad sageli muljetavaldavaid kaadreid jääkülmas vees istumisest, tasub meeles pidada, et jäävanni mõju ei seisne üksnes külmatundes. Tegemist on tugeva füsioloogilise stiimuliga, mille mõju organismile on reaalne, kuid mille kasulikkus sõltub suuresti inimese tervislikust seisundist ja eesmärkidest.

Loe ka: Ülikülmravi ergutab keha ja meeli