Jälle pissihäda! 8 korda päevas tualetis käia on liig?

Kodutohter
Äkiline pissihäda tekib tavaliselt nendel inimestel, kellel on suur närvipinge. | Shutterstock

Kui tihti on tihti ja kas peaks hakkama muret tundma, kui kempsus on vaja käia kümme korda päevas või naerdes kipub tilk püksi tulema?

Kaheksa korda päevas tualetis käia on liig

Müüt. Meie kliimas käivad naised pissil keskmiselt kuus, mehed viis korda päevas. 90 protsenti 18–80-aastastest naistest käib pissil 3–10 korda päevas, samaealistest meestest 2–9 korda. 10 protsenti käib tualetis üle kaheksa korra päevas, mis on normaalne nii meestele kui ka naistele.
Uriinieritust mõjutab see, kui palju on päeva jooksul joodud vedelikke, eriti kohvi ja energiajooke, söödud vedelat toitu või higistatud. Praegu on moes rohke veejoomine, ka seetõttu käiakse sagedamini pissil.
WC-s käimise kordade lugemisest on palju tähtsam see, kas sage pissimine segab elamist. Kui mitte, siis pole vaja selle pärast muretseda.

 

Pissihäda on stressi sümptom

Nii ja naa. Tõsi on see, et pingeolukorras tekib pissihäda. Stress ja närvipinge mõjutavad vegetatiivse närvisüsteemi talitlust ja see võib tekitada urineerimisvajadust.
Äkiline pissihäda tekib tavaliselt nendel inimestel, kellel on suur närvipinge. Sage tualetis käimise tarvidus võib omakorda pinget lisada – seda kutsutakse üliaktiivse põie sündroomiks. Tihti on just pärast koju jõudmist vaja kohe tualetti kiirustada, mis tähendab, et organism on ära õppinud: kodus pääseb pissile.

 

Öösel tualetis käimine ei ole normaalne

Müüt. Peaaegu 40 protsenti täiskasvanutest käib vähemalt üks kord öö jooksul tualetis, üle 50-aastastest 50 protsenti ja üle 75-aastastest juba 75 protsenti. Noortel inimestel eritub uriini päeval rohkem kui öösel, kuid vananedes muutub see vastupidiseks.
Suurem osa inimestest ei näe üks-kaks korda öö jooksul kempsus käimises mingit probleemi, kuid kolm korda pissihäda tõttu ülesärkamine hakkab juba segama, sest paljudel on pärast seda raske uinuda.

 

Vananemine lisab vetsus käimisi

Tõde. Vananemine ei suurenda uriini hulka, kuid tualetis peab käima tihedamini, sest pissimisel tuleb uriini korraga vähem kui noorena. Sellel on mitu põhjust. Kui vaagnapõhjalihased nõrgenevad ja inimene ei suuda enam oma kusepõit hallata, tekib uriinipidamatus. Ka põie tühjenemine muutub aja jooksul viletsamaks, ja kui sinna jääb uriini, tekib vajadus tualetti minna kiiremini. Samuti võivad tekkida kusepõie kokkutõmbed, mis ajavad pissile.

Üle 60-aastastel meestel mõjutab urineerimisvajadust eesnäärme suurenemine. See takistab uriini kulgemist kusejuhas, mistõttu ei välju see enam nii tugeva joana nagu varem. Eesnäärme suurenemine on enamasti healoomuline ning urineerimishäired ei pruugi olla seotud eesnäärmevähiga. Kui aga urineerimine muutub sagedaseks, eriti öösiti, tasub mehel sellest kindlasti arstile rääkida.

 

Uriinipidamatus on tingitud vaagnapõhjalihaste nõrkusest

Tõde. Nõrgad vaagnapõhjalihased on kõige tavalisem pidamatuse põhjus. Tugevad vaagnapõhjalihased aitavad pidamatust ennetada või seda parandada, kusjuures eriti tõhusad on vaagnapõhjalihaste harjutused kergema pidamatuse korral. Harjutusi tuleb teha järjepidevalt ja pikka aega.
On aga ka muid põhjuseid, näiteks vananedes sagenevad põie kokkutõmbed, mille tõttu võivad uriinitilgad sattuda püksi. Samuti võivad uriinipidamatust põhjustada rasedus ja sünnitus, mis on venitanud alakõhulihaseid. See on raskemate sünnituste järel üsna tavaline häda, mis möödub siis, kui keha sünnitusest taastub. Uriinipidamatust võivad põhjustada ka günekoloogilised operatsioonid.

 

Terve inimese uriin on helekollane

Müüt. Uriini värvus oleneb sellest, kui palju inimene joob. Kui juua palju vett, siis on uriin hele ja vesine.

Vesine ja suhkrut sisaldav uriin võib vahel olla algava diabeedi tunnus, seevastu tume uriin võib olla märk maksa- või sapihaigusest. Uriini värvuse muutumine on siiski harva haiguse esimene või ainuke sümptom. Muret peaks tekitama see, kui uriin on punakas ja kui see ei ole tekkinud peedi söömisest. Veri uriinis vajab alati uurimist. Tavaliselt pole see põhjustatud kasvajast, kuid võib viidata mõnele muule tõsisele haigusele, nagu näiteks kuseteede põletikule.

 

Hommikuti ja pärast seksi tuleb minna kohe pissile

Tõde. Enamikul inimestest on hommikul pissihäda – mitte sellepärast, et on hommik, vaid pika öö jooksul on põis saanud täis. Naised peaksid pärast seksi kindlasti tualetis käima, sest suguühte ajal saavad nad kaaslaselt baktereid, mis võivad kergesti sattuda põide, kuna naiste kusejuha on vaid 3–4 sentimeetri pikkune.

Raamatu "Müüt või tõde?" saad tellida SIIT.
Põiepõletikust saad lähemalt lugeda SIIT.