Kalad tiiki! Milline aiatiik sobib kaladele koduks?
Dekoratiivsete karpkalade variatsioone leidub rohkelt. Kalad erinevad nii oma värvuse, mustrite kui ka soomuste poolest. | Shutterstock

Miks mitte luua koduaeda elupaik erksavärvilistele veeloomadele? Koduaia veesilma võib tuua näiteks kuldkalasid või dekoratiivseid karpkalasid. Dekoratiivne karpkala ehk koi võib elada lausa aastakümneid! Loomulikud peavad kodutiigi tingimused olema kaladele sobilikud. Kui olulised tingimused on täidetud, on kaunite tiigikalade kasvatamine kerge ning meeldiv tegevus.

Vee kvaliteedil on oluline roll  

Tiigikaladele on väga oluline vee puhtus ning kvaliteet. Mida väiksem on veekogu ja suurem seal elavate kalade arv, seda rohkem tekib sinna jääkaineid. Kui veetemperatuur on liiga kõrge, kalu aga liiga palju ning söötmine sage, ladestub veekogu põhja palju jääkaineid, mis hakkavad roiskuma. Jääkainete lagunemise käigus tekib ammoniaak, väävelvesinik, mis lõhnab mädamuna järgi, ning nitrit. Need ained on aga kaladele väga mürgised.

Looduslikus veekogus on selliseid protsesse raske muuta või jälgida, aga tehislikus mitte. Looduslikus veekogus ongi veepuhtus üldiselt üsna stabiilne. Akvaariumis või tehisveekogus aitavad puhtust tagada regulaarne veevahetus, filter ja taimestik. Kasutada tuleks kindlasti bioaktiivseid filtreid. Need eemaldavad veest mürkained ning tagavad normaalse keskkonna. Vältida tuleks igasuguse mürgi ja väetise kasutamist tiigi või akvaariumi lähedal. Igasugune vette jõudnud mürk on veeasukatele ülimalt ohtlik ja sageli isegi surmav. Kui sul tekib kahtlus, et vette on siiski sattunud mürkaineid või väetist, vaheta osa veest välja ja kasuta biofiltrit või aktiivsütt filtris. Lemmikloomapoodides on erinevaid kemikaale, mis aitavad tagada vee puhtuse.

Sobilik veetemperatuur on 18°-25°C. Kui vesi muutub liiga soojaks, vaheta osa sellest jahedama vastu. Tiiki rajades on oluline ka silmas pidada, et osa veesilmast jääks varju. Kui väiksem veekogu on kuumal suvepäeval üleni lasupäikese käes, võib seal oleva vee temperatuur tõusta ohtlikult kõrgele.

Talvine aeg  

Koid ja kuldkalad on küll jaheda veega harjunud, kuid meie talv on neile siiski väga pikk ja raske. Kui sul pole võimalust rajada veekogu, mis talvel põhjani ära ei külmuks, soeta akvaarium või mõni suur nõu, kus kalad saaksid talve üle elada. Kuldkalad on üldiselt koidest vastupidavamad ning talvituvad hästi ka suhteliselt madalas veekogus. Koide puhul on oluline teada, et kui veetemperatuur langeb alla 15°C, hakkab nende organism nõrgenema. Kalad lähevad veekogu põhja ja vajuvad talveunne.

Mida pikem on talv, seda nõrgemad on koid kevadel. Kohe pärast jää sulamist võivad nad hakata ka surema. See on tingitud organismi nõrgast vastupanuvõimest, koid on siis väga lihtne saak erinevatele haigustele ja parasiitidele.

Millised ohud ja haigused kimbutavad kalu?

Kuna dekoratiivsed tiigikalad on enamasti erksavärvilised, märkavad neid kergesti kalatoidulised linnud, näiteks hallhaigur. Sageli võib probleemiks olla ka uudishimulik kass. Reeglina on vaenlased platsis öösiti või varajastel hommikutundidel. Nende vastu aitavad enamasti piisavalt sügav tiik ja kaladele varju pakkuvad taimed. Vaenlaste hirmutamiseks sobib ka teatud aja tagant aegreleega tööle hakkav purskkaev.

Kahjuks kimbutavad ilusaid tiigikalu ka erinevad haigused ning parasiidid. Reeglina on põhjuseks halb veekvaliteet, üksluisest toitumisest tingitud vitamiinipuudus ja pikk talveperiood. Kui aga juhtub, et kalad käituvad tavapäratult – hüplevad või ujuvad rahutult, võib selle põhjuseks olla karpkalatäi Argulus. Enamasti on kala kehal näha tillukesi, 4-14 mm suuruseid lamedaid täisarnaseid kahe musta silmaga vähkloomi. Sel puhul tasub abi saamiseks pöörduda lemmikloomakauplusesse.

Sarnased artiklid