Kas deodorant võib higistamist hoopis suurendada?

Higi ise ei ole tavaliselt tugeva lõhnaga

Higistamine aitab kehal ülekuumenemist vältida, sest higi aurustumine jahutab nahka ja aitab kehatemperatuuri reguleerida. Higi ise ei ole tavaliselt tugeva lõhnaga – iseloomulik higilõhn tekib eelkõige siis, kui nahal olevad bakterid hakkavad higis sisalduvaid aineid lagundama.

Seetõttu ei näita tugev kehalõhn tingimata seda, kui palju inimene higistab. Mõnel võib suuremgi higikogus olla vaevu tuntava lõhnaga, samas kui teisel võib lõhn tekkida juba vähese higistamise korral.

Stressihigi võib olla teistsugune

Ka emotsioonid mõjutavad higistamist. Närvilisus, ärevus või pingeline olukord võivad aktiveerida just kaenlaalustes paiknevaid higinäärmeid. Seetõttu võib enne tähtsat kohtumist või stressirohkel päeval tunduda, et deodorant ei toimi tavapäraselt.

Higistamist võivad soodustada ka palav ilm, füüsiline koormus, kofeiin, vürtsikas toit ja mõned ravimid. Kui higistamine suureneb ainult teatud olukordades, tasub jälgida, kas sellel on mõni kindel vallandaja.

Deodorant ei ole mõeldud higistamise peatamiseks

Üks sagedasemaid segadusi tekib deodorandi ja antiperspirandi erinevusest. Deodorandi eesmärk on eelkõige vähendada või varjata ebameeldivat lõhna. Higi hulka see märkimisväärselt ei vähenda.

Antiperspirant seevastu vähendab ajutiselt higi jõudmist nahapinnale. Selle toime põhineb tavaliselt alumiiniumisooladel.

Kui inimene on harjunud kasutama antiperspiranti ja läheb üle tavalisele deodorandile, võivad kaenlaalused tunduda järsku palju niiskemad. Tegelikult ei pruugi higistamist olla rohkem – uus toode lihtsalt ei vähenda seda.

Antiperspiranti võib olla mõistlik kasutada õhtul

Antiperspirandi kasutamisel mängib rolli ka pealekandmise aeg. Tugevama higistamise korral soovitatakse seda sageli kanda kuivale nahale enne magamaminekut.

Öösel on higistamine tavaliselt väiksem ning toimeainel on parem võimalus higinäärmete juhades toimida. Hommikul võib vajadusel kasutada deodoranti lõhna kontrollimiseks.

Oluline on, et nahk oleks antiperspirandi pealekandmisel kuiv. Niiskele nahale kandmine võib vähendada selle tõhusust ja suurendada ärrituse võimalust.

Kui kaenlaalused kipitavad ja punetavad

Mõnikord pole probleem üldse higistamises, vaid toode ärritab nahka. Lõhnaained ja teised koostisosad võivad tundliku naha puhul põhjustada punetust, sügelust või kipitust.

Ka värskelt raseeritud kaenlaalune võib olla tavapärasest tundlikum. Kui sama deodorandi kasutamisel tekib korduvalt ärritus, tasub proovida lõhnaaineteta toodet või selle kasutamine mõneks ajaks katkestada.

Millal tasub liigsele higistamisele rohkem tähelepanu pöörata?

Kui kaenlaalused, peopesad või jalatallad higistavad tugevalt ka jahedas ruumis ja puhkeolekus ning see hakkab segama igapäevaelu, võib tegemist olla liighigistamise ehk hüperhidroosiga.

Tähelepanu tasub pöörata ka higistamisele, mis on tekkinud järsku või muutunud varasemaga võrreldes märgatavalt tugevamaks. Samuti võiks arstiga nõu pidada siis, kui tugev higistamine esineb regulaarselt öösiti või sellega kaasnevad muud uued sümptomid.

Sellisel juhul ei pruugi tugevama deodorandi ostmine probleemi lahendada ning mõistlikum on välja selgitada, miks higistamine on muutunud.

Allikad: Cleveland Clinic; NHS.