1. Halb kuulmine on pärilik
Nii ja naa
Helitundlikkus võib tõepoolest olla pärilik ning seepärast kasvab ka vaegkuulmise risk, kui viibida sageli tugeva heli piirkonnas. Üks põhilisimaid kuulmise nõrgenemise põhjuseid on aga ikkagi igapäevane ja aastaid kestnud 75–85 detsibelli mõjuväljas olemine.
Müra on kahjulik, sest see hävitab sisekõrva sensoorseid rakke. Näiteks liiklus teeb 70–85-detsibellist müra ja restoranis on õhtusel ajal müratase 70–100 detsibelli. Jutt ja taustamüra avatud kontoris võib tekitada isegi 50–70 detsibelli suurust müra.
2. Ka ühekordne viibimine tugeva müra piirkonnas võib põhjustada kuulmiskahjustuse
Tõde
Kui müratase tõuseb äkki üle 100 detsibelli, võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Kõige sagedasem kuulmiskahjustus on tinnitus ehk pidev ja segav hääl kõrvas.
Nii klassikalise kui ka rokkmuusika kontsertidel võib müratase tõusta üle 100 detsibelli. Nõnda tugevas müras võib arstide soovituse järgi viibida vaid 15 minutit korraga. Ka äkiline tugev heli võib põhjustada kõrvades undamist, näiteks on kuulmisele liiga tugev lõhkamistööde müra.
Äkiline kuulmise kaotus võib olla tingitud kõrva siserõhu kahjustusest, mis võib juhtuda näiteks plahvatusel või sukeldumisel.
3. Kuulmislangust ei saa enamasti parandada
Tõde
Müra tekitatud kuulmiskahjustused on tavaliselt püsivad, sest kõrvas on vähe kuulmisrakke ja need ei uuene. Isegi ühekordne liiga tugev heli võib kahjustada korraga sadu rakke.
Teisest küljest on kahjustused väga individuaalsed, samuti nende ravi ja taastusravi.
Kui kuulmise nõrgenemine tuleneb sisekõrva kuulmislangusest, on sageli kõige parem võimalus kuuldeaparaat.
4. Tinnitus on muusikute tõbi
Nii ja naa
Kuulmishäireid, näiteks tinnitust, võib esineda kõigil. Kõikidel löövad kõrvad vahel pilli, kuid tavaliselt on see täiesti ohutu ja möödub mõne aja pärast. Vahel võib vaiksel hetkel kuulda vereringe või soolestiku hääli. Tavaliselt summutavad igapäevased helid organismist tulevad hääled.
Tinnitust ei saa seostada ühegi ametiga, kuid muusikud võivad siiski teistest rohkem selle all kannatada. Praegusel ajal kasutavad muusikud, lauljad ja diskorid spetsiaalseid kõrvatroppe, sest nad töötavad ohtlikult tugeva heli mõjualas.
5. Aju ei harju tinnitusega
Müüt
Aju harjub vähehaaval võõraste häältega. Kuigi tinnitust ei saa täiesti välja ravida, saab seda hoida kontrolli all. Tänapäeval tegeletakse näiteks tinnituse ümberõppega. Selle puhul õpib inimene arsti või kvalifitseeritud terapeudi juhendamisel tinnitusega harjuma. Kasutatakse elektroonilisi seadmeid, mis tekitavad mitmesuguseid loodushelisid, mille hulgast inimene valib välja talle sobiva. Aja jooksul aitab see meetod tinnitusega kohaneda ja inimene õpib paremini keskenduma. Eesmärk on, et keha ei reageeriks tinnitushäälele stressiga ja tinnitus segaks igapäevast elu vähem. Kuna tinnitus võib põhjustada ka unehäireid, keskendumisraskusi ja masendust, siis terapeudi abil keskendutakse nende häirete leevendamisele.
Tähtis on leida üles tegurid, mis mõjuvad tinnitusele ärritavalt, ja mingid tavalised hääled, mis vähendavad tinnituse mõju. Tavaliselt aitab uinuda vaikne muusika, sest see summutab tinnituse heli. Aitavad ka lõdvestusharjutused ja looduses liikumine.
6. Vananedes nõrgeneb kuulmine kõigil
Tõde
Kuulmine hakkab nõrgenema 55-aastaselt. Seejärel nõrgeneb kuulmine keskmiselt 0,5 detsibelli aastas. 75-aastaselt vajaks juba iga kolmas inimene kuuldeaparaati. See aitab kasutada järelejäänud kuulmist, kuid ei taasta kadunut. Kuulmist peab 65–70-aastaselt regulaarselt kontrollima, et avastada kuulmislangus õigel ajal ja võtta tarvitusele abinõud.
7. Suu avamine tugeva müra või plahvatuse ajal vähendab kuulmiskahjustust
Müüt
See on linnalegend, mis elab oma elu. Mõte on selles, et suu avamine sulgeb kuulmekanali ja see vähendab kuulmiskahjustust. Kõrvaarstide meelest on selle vana, sõjaveteranide nipi kasu väga väike. Plahvatus ja lööklaine tulevad enamasti ootamatult ja kiiresti, nii et kitsas kuulmekäik ei jõua reageerida ega rõhku alandada.
