Kas külm dušš tugevdab immuunsust? Mida tasub teada külma vee mõjust tervisele?

Mis juhtub kehaga külma vee all?

Külma veega kokku puutudes reageerib organism temperatuurimuutusele kiiresti. Naha pindmised veresooned ahenevad, hingamine võib kiireneda ning südame löögisagedus ja vererõhk tõusta. Nii püüab keha vähendada soojuskadu ja säilitada kehatemperatuuri.

Külm vesi võib mõjuda värskendavalt, mistõttu tunnevad mõned inimesed end pärast dušši energilisema ja reipamana.

Samas ei tähenda see, et mida külmem vesi, seda suurem on tervisekasu. Järsk temperatuurimuutus võib kehale olla koormav, eriti juhul, kui inimene pole külmaga harjunud.

Kas külm dušš aitab haigusi ennetada?

Külma duši all käimist peetakse sageli üheks võimaluseks organismi karastada ja immuunsüsteemi tugevdada. Kuigi külma vee mõju tervisele on uuritud ning mõned tulemused on olnud paljulubavad, pole seni piisavalt tõendeid, et regulaarne külma duši all käimine vähendaks haigestumise riski.

Kas külm vesi võib leevendada lihasvalu?

Pärast füüsilist pingutust võivad lihased olla kanged ja valulikud. Külm vesi võib aidata ebamugavustunnet ajutiselt vähendada ning pakkuda pärast treeningut värskendust.

Cleveland Clinicu selgituste kohaselt võib külma vee mõju võrrelda külmakoti kasutamisega, mis aitab teatud vaevuste korral valutunnet leevendada.

Külmateraapiat kasutatakse ka sportlaste taastumisel, kuid külma duši mõju ei saa täielikult samastada jäävanniga. Seetõttu ei ole kindel, et lühike külm dušš aitaks pärast treeningut kiiremini taastuda.

Miks tunneme end pärast külma dušši erksamalt?

Külma vee alla astumine võib kiiresti peletada unisust. Ootamatu jahedus muudab inimese tähelepanelikumaks ning võib mõneks ajaks parandada erksust ja keskendumist.

Seetõttu eelistavad mõned inimesed külma dušši just hommikuti, sest see võib aidata kiiremini ärgata ja päeva erksamalt alustada.

Kellele külm dušš ei pruugi sobida?

Kuigi lühike külm dušš on paljudele inimestele hästi talutav, ei pruugi see sobida kõigile.

Järsk külmaga kokkupuude võib tõsta vererõhku ja kiirendada südametegevust. Südamehaiguste või südamerütmihäiretega inimestele võib selline koormus olla ohtlik. 

Külma veega harjumiseks võiks alustada tavapärasest soojast dušist ning muuta vesi pesemise lõpus järk-järgult jahedamaks. Esialgu piisab lühikesest kokkupuutest külma veega, jälgides samal ajal oma enesetunnet.

Külm dušš võib pakkuda värskendust, suurendada ajutiselt erksust ning leevendada mõningaid lihasvaevusi. Selle immuunsust tugevdav toime ei ole aga veel veenvalt tõestatud. Seetõttu tasub külma veega karastamist pidada pigem üheks võimaluseks enesetunnet parandada, mitte kindlaks viisiks haigusi ennetada.

Allikas: Cleveland Clinic.