Kas külmetushaigus on päriselt olemas? Mida selle nimetuse all tegelikult mõeldakse

Toimetas Tessa Lisett Toome

Külmetushaigus ei ole üks kindel külmast põhjustatud haigus, vaid rahvakeelne nimetus erinevatele hingamisteede viirusnakkustele. | foto: Shutterstock

Nohu, köha, kurguvalu või palaviku korral öeldakse sageli, et inimene on külmetanud. Sellest võib jääda mulje, et haiguse põhjustas külm ilm või liiga õhuke riietus. Külmetushaigus ei ole üks kindel külmast põhjustatud haigus, vaid levinud nimetus erinevatele hingamisteede viirusnakkustele.

Külmetushaigus ei ole üks kindel haigus

Tervisekassa selgitab, et nohu, köha ja kurguvalu põhjustavad mitmesugused viirused, mitte külmetamine. Terviseameti andmetel võivad hingamisteede nakkusi põhjustada üle kahesaja viiruse. Nende hulka kuuluvad näiteks rinoviirused, adenoviirused, paragripiviirused, RS-viirus ja hooajalised koroonaviirused.

Miks räägitakse siis külmetushaigusest?

Külma ilma ja haigestumise seostamisel on siiski oma põhjus. Hingamisteede viirusnakkused sagenevad just sügisel ja talvel. Terviseameti järgi hakkab haigestumine kasvama septembris ja oktoobris ning jõuab tavaliselt kõrgemale tasemele talve lõpus.

Külmal ajal veedetakse rohkem aega siseruumides ning inimesed puutuvad üksteisega tihedamalt kokku. See loob viirustele paremad võimalused inimeselt inimesele levida.

Seega võivad külm ilm ja haigestumine küll samale ajale sattuda, kuid nohu või köha tekkimiseks peab inimene olema kokku puutunud haigustekitajaga.

Märjad juuksed või külmad jalad ei tekita viirusnakkust

Levinud on ka arvamus, et märgade juustega õue minek või külmetamine põhjustab järgmiseks päevaks nohu. Kui haigusnähud tõesti pärast sellist olukorda tekivad, võis nakatumine tegelikult toimuda juba varem.

Tervisekassa järgi kujuneb hingamisteede viirusnakkus tavaliselt välja mõne päeva jooksul pärast nakatumist. Seetõttu ei pruugi haiguse algusele eelnenud külmas olemine olla selle tegelik põhjus.

See ei tähenda, et külma ilmaga poleks põhjust soojalt riietuda. Sobiv riietus kaitseb liigse jahtumise ja külmakahjustuste eest, kuid viirusega nakatumise vältimiseks sellest üksi ei piisa.

Viiruste levikut saab vähendada

Hingamisteede viirused levivad muu hulgas köhimisel, aevastamisel ja saastunud käte kaudu. Nakatumise võimalust aitab vähendada käte pesemine, ruumide regulaarne õhutamine ning haigete inimestega lähikontakti vältimine. Haigusnähtude korral tasub võimalusel koju jääda, et viirust teistele mitte edasi anda.

Allikad: Tervisekassa, Terviseamet.