Kas päevane uinak teeb head või võib ööund hoopis häirida?

Miks tekib pärastlõunal unisus?

Päevane unisus ei tähenda tingimata, et eelmisel ööl jäi und väheks. Inimese ööpäevarütm mõjutab erksust kogu päeva jooksul ning varasel pärastlõunal on loomulik tunda suuremat väsimust ja unisust.

Kui ööuni on olnud liiga lühike või katkendlik, võib unisus veelgi suureneda. Sellisel juhul võib lühike uinak aidata enesetunnet parandada.

Sleep Foundationi selgituste kohaselt võib päevane uinak suurendada erksust, toetada keskendumisvõimet ja mälu ning parandada meeleolu. Samas sõltub selle mõju nii uinaku kestusest ja ajastusest kui ka inimese tavapärastest uneharjumustest.

Kui kaua võiks päevane uinak kesta?

Mayo Clinic soovitab täiskasvanutel piirduda üldjuhul 20–30-minutilise uinakuga. Sellest võib piisata väsimuse leevendamiseks ja erksuse taastamiseks, ilma et ärgates tekiks tugevat uimasust.

Pikema uinaku järel võib inimene tunda end hoopis unise ja loiuna. Seda nimetatakse uneinertsiks ehk ärkamisjärgseks uimasuseks, mis võib ajutiselt raskendada keskendumist ja tähelepanu nõudvate tegevuste tegemist.

Millal on parim aeg uinakuks?

Uinaku puhul pole oluline ainult selle pikkus, vaid ka kellaaeg. Kõige sobivamaks peetakse üldjuhul varast pärastlõunat, mil paljudel inimestel erksus loomulikult väheneb.

Sleep Foundationi andmetel sobib tavapärase päevakavaga inimesele sageli ajavahemik kella 13 ja 15 vahel. Mayo Clinic soovitab vältida uinakuid pärast kella kolme päeval, sest hiline uinak võib õhtust uinumist raskendada.

Põhjus on selles, et ärkveloleku jooksul suureneb järk-järgult unevajadus. Päevane magamine vähendab seda ajutiselt. Kui uinak jääb liiga hiliseks, ei pruugi inimene tavapäraseks magamaminekuajaks veel piisavalt unine olla.

Kas päevane uinak võib ööund häirida?

Lühike ja õigel ajal tehtud uinak ei pruugi ööund üldse mõjutada. Probleemid võivad tekkida eelkõige siis, kui päeval magatakse liiga kaua või tehakse uinak hilisel pärastlõunal.

Sellisel juhul võib õhtul olla raskem magama jääda ning tavapärane magamaminekuaeg võib nihkuda hilisemaks.

Eriti ettevaatlik tasub päevase magamisega olla neil, kellel on juba raskusi uinumise või öise une säilitamisega. Mayo Clinicu ja Sleep Foundationi selgituste kohaselt võivad uinakud mõnel juhul uneprobleeme süvendada.

Kui pärast uinakut on õhtul raske uinuda, võiks proovida teha lühemaid uinakuid või tuua need varasemale ajale. Vajaduse korral tasub uinakutest mõneks ajaks loobuda ja jälgida, kas ööuni paraneb.

Kuidas uinakut paremini planeerida?

Et uinakust võimalikult palju kasu saada, tasub valida puhkamiseks vaikne ja hämar koht, kus miski und ei sega.

Abiks võib olla äratuskell, et lühikeseks plaanitud puhkus ei veniks liiga pikaks. Pärast ärkamist tasub anda endale veidi aega, enne kui asuda tegevuste juurde, mis nõuavad täielikku tähelepanu või kiiret reageerimist.

Samuti tuleb meeles pidada, et päevane uinak ei asenda piisavat ööund. Kui öösiti jääb pidevalt magamata, võib lühike pärastlõunane puhkus küll ajutiselt väsimust vähendada, kuid ei korva kogu unepuudust.

Millal tasub unisuse pärast arstiga nõu pidada?

Aeg-ajalt pärastlõunal väsimuse tundmine on tavaline. Kui aga vajadus päevaste uinakute järele suureneb märgatavalt või tugev unisus hakkab igapäevaseid tegevusi segama, tasub selle põhjustele tähelepanu pöörata.

Pideva unisuse taga võib olla ebapiisav või halva kvaliteediga ööuni, kuid mõnikord ka unehäire, ravimite mõju või muu terviseprobleem.

Allikad: Mayo Clinic, Sleep Foundation.