Kas plastik võib olla tervisele kahjulik?

Toimetas Tessa Lisett Toome

Mikroplast võib inimese organismi sattuda toidu, joogivee ja õhu kaudu. | foto: Shutterstock

Plastik ümbritseb meid peaaegu kõikjal. Seda leidub toidupakendites, joogipudelites, köögitarvetes, kosmeetikas, mänguasjades ja riietes. Kuna puutume plastiku ja selles kasutatavate kemikaalidega kokku iga päev, uurivad teadlased järjest rohkem, millist mõju võib see inimese tervisele avaldada.

Kõik plasttooted ei ole automaatselt ohtlikud. Tähelepanu all on eelkõige mõned plastide valmistamisel kasutatavad kemikaalid ning väga väikesed plastiosakesed ehk mikro- ja nanoplast.

Mõned plastides leiduvad kemikaalid võivad mõjutada tervist

Plastik ei koosne ainult ühest ainest. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEP andmetel kasutatakse plastide valmistamisel mitmesuguseid lisaaineid, mis annavad materjalile näiteks soovitud tugevuse, painduvuse või värvuse.

Tuntumate plastidega seotud kemikaalide hulka kuuluvad bisfenool A ehk BPA ja ftalaadid. USA riiklik keskkonnatervise instituut NIEHS toob need välja ainete seas, mis võivad mõjutada hormoonsüsteemi tööd.

Hormoonid osalevad paljude organismi protsesside juhtimises, sealhulgas kasvus, arengus, ainevahetuses ja viljakuses. UNEP-i ja NIEHS-i andmetel on hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide puhul uuritud seoseid reproduktiivtervise probleemide, ainevahetushäirete ja mõnede vähivormidega. Osa probleemseid aineid võib mõjutada ka närvisüsteemi.

See ei tähenda, et plastpudeli või toidukarbi kasutamine põhjustaks inimesele automaatselt haiguse. Võimalik terviserisk sõltub konkreetsest kemikaalist, selle kogusest, kokkupuute viisist ja kestusest.

Mikroplast võib jõuda inimese organismi

Plastesemed võivad aja jooksul laguneda väga väikesteks osakesteks. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO ülevaate järgi võib inimene mikroplastiga kokku puutuda toidu, joogivee ja õhu kaudu.

WHO rõhutab, et mikro- ja nanoplastide tervisemõju kohta on veel olulisi teadmislünki. Seetõttu ei saa praegu kindlalt väita, et tavapärane kokkupuude mikroplastiga põhjustab mõnda konkreetset haigust. Samal ajal peetakse nende võimaliku pikaajalise mõju uurimist oluliseks.

Kas plastikut peaks siis vältima?

Plastikust täielikult loobuda pole tänapäeval realistlik. Teadmised teatud plastidega seotud kemikaalide võimalikest tervisemõjudest annavad siiski põhjuse tarbetut kokkupuudet vähendada.

Toiduga kokkupuutuvate plastnõude puhul tasub järgida tootja juhiseid ning kasutada neid ainult ettenähtud otstarbel. Kui kodus on võimalik valida, võib näiteks kuuma toidu hoidmiseks või soojendamiseks eelistada klaasi või keraamikat.

Allikad: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), National Institute of Environmental Health Sciences (NIEHS).