Kes varjab end tegelikult hiina kapsa nime all? Kuidas seda hiina imet kasvatada?

Kaja Kurg
Meil on see köögivili tuntust kogunud pigem köögis kui aias, ent tema kasvatamine on siingi võimalik. | Shutterstock

Vale nime all esinev taim on tegelikult hoopis pekingi kapsas ehk pekingi lehtnaeris Brassica rapa ssp pekinensis. Enamik inimesi tunneb pekingi lehtnaerist kui hiina kapsast, selle nimega ostavad teda poest isegi botaanikud.

Suurem osa sellest poodi jõudvast köögiviljast tuuakse mujalt sisse just selle nimega. Pekingi kapsas moodustab õrna ja koheva pea, õige hiina kapsas Brassicarapa ssp chinensis ehk paksoi pead ei moodusta, temal tarvitatakse lihakaid leherootse.

Pekingi kapsas kui toidutaim oli tuntud juba 5.sajandil Hiinas, kus ta oli hinnatud pehme maitse, kiire kasvu ning valmistamisviisi poolest. Aasia köögis on ta koos teiste kapsa- ja lehtnaerivariatsioonidega väga laialt levinud.

Aretuse suund on putkumis- ja külmakindlamate, ent samas mahlakamate lehtede ja  kiirekasvulise peaga sortide loomine. Meil on see köögivili tuntust kogunud pigem köögis kui aias, ent tema kasvatamine on siingi võimalik. Kodus kasvatatud saak on tugevamate lehtede ja maitsega kui tööstuslikelt katmikaladelt saadu.

 

Olulisi kasvatusnippe

Pekingi kapsa ehk lehtnaeri kasvatamisel on kaks väga tähtsat aspekti: päeva pikkus ja soojus. Kuna tegemist on pikapäevataimega, tähendab see, et pika valguspäeva puhul hakkab ta kasvatama õisi, mitte ei moodusta käharat pead, nii nagu enamasti oodatakse.

Seetõttu õnnestub teda kasvatada paremini lühema päeva tingimustes – kevadel või sügisel. Kuna aga samas on ta ka soojanõudlik taim, kes ei talu eriti öökülmi (lühiajaliselt –5 °C), siis ei ole teda avamaal peenras otstarbekas kasvatada, sest kevadel ja sügisel on meil tavaliselt jahedad ilmad. Suvine pikk päev, sageli ka kuivus ja kuumus sunnivad taime kiiremini õitsema. Nii jääbki üle kasvuhoone, kuhu tasub valida sobivad sordid.

Istikud võib kasvatada enne kasvuhoonesse istutamist ette (taim ei armasta ümberistutamist) või külvata kasvukohale, ent alati tuleb jälgida, et neil oleks piisavalt soojust ja niiskust. Sobivaim temperatuur pekingi lehtnaeri kasvatamiseks on 10–25 °C.

Avamaale võib teda külvata juuli teisel poolel ning sobivate tingimuste juures ka saaki saada. Jahedamate ööde puhul tuleb appi võtta katteloor. Kuigi mullaniiskus peaks olema ühtlaselt ja piisavalt rikkalik, ei armasta taim suurt õhuniiskust, sest õrnu lehti võib pikemal sajuperioodil kergesti tabada mädanik. Piisav taimede vahekaugus (u 30 cm) soodustab õhu liikumist ja aitab vähendada haiguste levikut.

Positiivne on lehtnaeri juures see, et ta kasvab heades oludes väga kiiresti (olenevalt sordist 50–70 päeva) ning ei ole väga nõudlik valguse suhtes. Jahedamas kliimas eelistab siiski päikeselist kasvukohta.
Teda saab kasvatada ka taimekasti köögiviljana, kuid väiksema mullakoguse kiirema kuivamise korral ei tohi taim kuivuse käes kannatada.

Allikas: “Rohenäpu kokaraamat”.

Retsepte hiina kapsast leiad SIIT.

rohenapukokaraamat_esikaas_s.jpg

Ühinenud Ajakirjad
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid