Kõhupuhitus pärast söömist – millal on põhjust muretsemiseks?

Miks tekib puhitus pärast söömist?

NIDDK järgi satub gaas seedetrakti muu hulgas õhu neelamisel. Gaasi tekib ka jämesooles, kus bakterid lagundavad süsivesikuid, mida magu ja peensool täielikult ei seedi.

Puhituse ja gaaside teket võivad mõjutada ka söömisharjumused. Kiire söömine ja joomine, närimiskummi närimine ning gaseeritud joogid võivad suurendada allaneelatava õhu hulka. Mõnel inimesel võivad rohkem gaase tekitada ka näiteks kaunviljad, teatud köögiviljad, puuviljad ja täisteratooted.

NIDDK järgi võivad seedevaevused olla seotud ka raskustega teatud süsivesikute seedimisel. Näiteks laktoosi- või fruktoositalumatuse korral võivad neid süsivesikuid sisaldavate toitude või jookide järel tekkida puhitus, kõhuvalu või kõhulahtisus.

Kas tasub jälgida, mida sööd?

Kui puhitus kordub, võib olla kasulik pöörata tähelepanu sellele, milliste toitude ja jookide järel sümptomid tekivad. Mayo Clinic soovitab liigse õhu neelamise vähendamiseks muu hulgas süüa ja juua aeglasemalt. Samuti võib jälgida, kas vaevused kipuvad korduma mõne kindla toidu või joogi järel.

Millal tasub arstiga nõu pidada?

NIDDK järgi tuleks arstiga rääkida, kui gaasidega seotud sümptomid häirivad, muutuvad ootamatult või kui nendega kaasnevad näiteks kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus või kaalulangus.

Seega võib aeg-ajalt pärast söömist tekkiv puhitus olla tavapärane. Kui sümptomid muutuvad aga varasemaga võrreldes märgatavalt või neile lisanduvad muud vaevused, tasub nõu pidada arstiga.

Allikad: National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases (NIDDK), „Symptoms & Causes of Gas in the Digestive Tract“; Mayo Clinic, „Gas and gas pains – Symptoms & causes“ ning „Belching, gas and bloating: Tips for reducing them“.