Kolm uneharjumust, mis võivad aju vananemist kiirendada

kodus.ee

| foto: Shutterstock

Uni mängib olulist rolli nii mälu, keskendumisvõime kui ka üldise tervise säilitamisel. Kuigi aeg-ajalt võib igaühel ette tulla unetuid öid või väsimusest tingitud uinakuid, võivad need harjumused pikema aja jooksul ajule halvasti mõjuda.

Liiga vähene uni

Täiskasvanud inimene vajab üldjuhul vähemalt seitse tundi und ööpäevas. Kui unetunde jääb pidevalt vähemaks, ei saa aju piisavalt taastuda. Pikaajaline unepuudus võib mõjutada mälu ja tähelepanuvõimet ning suurendada dementsuse riski.

Sagedased päevased uinakud

Lühike uinak võib aidata energiat taastada, kuid pidev vajadus päevasel ajal magada võib viidata sellele, et öine uni ei ole piisavalt kvaliteetne või pikk. Sagedased ja pikad päevased uinakud võivad häirida ööund ning viia nõiaringini, kus inimene tunneb end üha väsinumana.

Unetus

Raskused uinumisel või öine sage ärkamine mõjutavad otseselt une kvaliteeti. Kui aju ei saa öö jooksul piisavalt puhata, võib see mõjutada nii vaimset võimekust kui ka meeleolu. Pikaajaline unetus on seotud mitmete terviseprobleemidega ning võib kiirendada vananemisega seotud muutusi ning suurendada dementsuse riski.