Kui suus põletab ning keel kipitab ja valutab
Kodutohter
Keelevalu ehk glossodüüniat nimetatakse ka põletava suu sündroomiks. | Shutterstock

Keel kipitab ja valutab, põletav tunne on kogu suus ja ka huultel. Silmaga pole aga midagi halba näha. Milles on asi? Näo-lõualuukirurg Aili Tuhkanen seletab lähemalt.

liigutuste keerukuse: saame ju miimika abil väljendada oma tundeid, rääkides-süües keelt liigutada jne. Ka valunärvid on siin väga hästi arenenud ning seetõttu võib suu- ja näo-lõualuude piirkonnas esineda palju erinevaid valusid, mille eristamine on vahel raske just valuteede ühinemise ja sellest tingitud valuimpulsside summeerumise tõttu.
Diagnostika ja ravi seisukohalt moodustavad eri rühma kroonilised valud, mille põhjuse väljaselgitamine võib olla raske ja arstile tõeline väljakutse, sest põhiteadmistega valuravist siis tavaliselt ei piisa.

 

Põletava suu sündroom
 

Keelevalu ehk glossodüüniat nimetatakse ka põletava suu sündroomiks (ingl burning mouth syndrome). Haigust iseloomustab suur hulk ebameeldivaid aistinguid, millest esiplaanil on põletav/kipitav tunne keelel, huultel ja vahel kogu suuõõnes, sealjuures ilma nähtavate kliiniliste ilmingute, selge põhjuse ja laboratoorsete leidudeta. Tavaliselt kaebavad sellised patsiendid põletustunde, suukuivuse, maitsetundlikkuse häirete, söömisharjumuste muutuste, valu, unehäirete, tujukuse, hirmu ja depressiooni üle; osal on vähihirm.
99,9% juhtudest esineb keelevalu naistel, eriti menopausi ajal või järel, kuid haigust on täheldatud ka noorematel ning mõnel üksikul mehel.
Iseloomulik on, et valu tugevneb päeva edenedes: öösel on kõik rahulik, valu kogub hoogu päeval ning õhtul on vaevused kõige tugevemad.

 

Raske selgust saada
 

Haigus on raske probleem nii patsiendile kui ka arstile, kuna kliiniliselt ehk arstile silmaga nähtavalt midagi paista ei ole – põletava suuga inimesed käivad meeleheitlikult ühe arsti juurest teise juurde selgust saamata.
Nimetatud sümptomid võivad kaasas käia paljude üldhaiguste ja/või seisunditega, nagu menopaus, 2. tüüpi diabeet, vitamiinivaegus, närvide talitluse häired ja kahjustused, ravimite kõrvaltoimed, allergiad, kohalikud ärritustegurid suus, reflukshaigus, psühholoogilised mõjurid ja hammastekiristus. Haiguse tõeline põhjus ja kulgemise seaduspärasus on aga tänapäevani ebaselged – paljudel juhtudel on see eespool nimetatud põhjuste kombinatsioon.

 

Võimalike mõjurite pingerida
 

Põletava suu sündroomi tekkepõhjused on paljudest teooriatest ja oletustest hoolimata veel täpselt teadmata. Inimesed ise aga seostavad seda tihti traumaga, ebasobivate hambaproteeside ja hamba/hammaste eemaldamisega, samuti hiljuti põetud viirushaiguse ja ravimite tarvitamisega.

Sündroomi põhjustavate võimalike tegurite pingerida.

1. Psühholoogilised mõjurid. Nendeks on näiteks pidev pikaajaline stress, emotsionaalsed häired, hirm ja ärevus

2. Menopaus. Siis toimuvad naise organismis hormonaalsed ümberkorraldused ja naissuguhormooni toodetakse vähem.

3. Ärritajad suuõõnes. Paikseteks teguriteks võivad olla halvasti istuvad hambaproteesid, metallid suus (nt kuld ja nn hõbetäidis), keemiline ärritus, allergia hambaravis kasutatavate materjalide vastu, hambakivi ja täidiste teravad servad.

4. Allergia. See tähendab ülitundlikkust hambaravis kasutatavate materjalide (ka hambaproteesimaterjalid), metalli, toidu ja toidulisandite suhtes.

5. Närivhäired ehk neuropaatiad – kas iseseisvad või mitme teguri põhjustatud.

6. Teist tüüpi diabeet. See põhjustab närvihäireid.

7. Suukuivus. Sülg on naturaalne niisutus- ja kaariesevastane vahend. Teatud ravimid (antidepressandid, vererõhku alandavad ravimid jm) pärsivad selle nõristust. Samas ei tohi unustada, et muutused süljenäärmete töös kaasnevad ka vanusega ning võib tekkida suukuivus.

8. Vitamiini- ja mineraalainevaegus: eelkõige B-grupi vitamiinid, samuti raud ja tsink.

9. Reflukshaigus. Kui mao soolhape valgub tagasi, siis põhjustab see nii söögitoru kui ka suuõõne ärritust (sümptomiteks nn ärrituskoha, muutused hammaste kõvakudedel).

10. Ravimid (ACE inhibiitorid).

11. Progresseeruv süsteemne skleroos.

12. Kandidoos. Pärmseen, mis kuulub normaalse mikrofloora hulka, põhjustab vohama hakates kipitavat-põletavat tunnet suuõõne limaskestal.

13. Maitsemuutused. Mõru maitse tunne on langenud ning teravamaitselise toidu tarvitamisel häired süvenevad.

14. Endokriinsüsteemi häired (suhkruhaigus, kilpnäärme alatalitlus).

15. Kesknärvisüsteemihaigused. Nende korral on kaebused suuõõnes ühel pool.

16. Alalõualuuliigese funktsioonihäired (Costeni sündroom).

17. Kahjulikud harjumused (hammastekiristus, keelde hammustamine, liiga tugev hammaste harjamine; suuloputusvedelike liigkasutamine, gaseeritud jookidega liialdamine, suitsetamine).

 

Ravi on individuaalne
 

Ravi on tavaliselt sümptomaatiline, see tähendab, et leevendatakse vaevusi või nende põhjustajaid. Vaja võib minna näiteks antidepressante, hormoonasendusravi (menopausi tõttu) või vitamiine (vaeguse korral). Samuti tuleb suuõõnest eemaldada mittesobivad metallid ja hambakivi, lihvida ülemäärased täidised ning valida sobiv proteesimaterjal. Vajadusel tuleb muuta ka muude haiguste ravimeid. Olulised on ka psühhoteraapia ja füsioteraapia.

Nagu eespool selgus, on tegemist keerulise haigusseisundiga, mille puhul läheb tarvis mitme erialaspetsialisti nõu. Seetõttu on mõistlik konsulteerida nahaarsti, psühhiaatri, günekoloogi, gastroenteroloogi, endokrinoloogi, kõrva-nina-kurguarsti, neuroloogi ja hambaarstiga.

Põletava suu sündroom on kroonilise iseloomuga (suuõõne vähki tekib sellest harva) ning ravi on individuaalne. Arsti ja patsiendi ühine jõupingutus võidab haiguse. 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid