Kuidas remontida põrandakütet?

TM Kodu & Ehitus
Põrandaküte
Põrandaküte | Shutterstock

Paljudes kodudes leiduv mugav põrandaküte vajab aeg-ajalt hoolt. Ning kui süsteem on vanadusest pisut põdurake, on vaja seda põhjalikumalt tohterdada ja ellu äratada.

Paljuski on unustatud tõsiasi, et iga süsteem vajab hooldust – mis liigub, see kulub. Piisavalt pole ka saadaval põrandakütte kasutus- ja hooldusjuhendeid ning sellesisulisi peatükke ei leidu hooldusraamatuteski. Hea soovitus: viige sisse ja kasutage kinnisvara hooldusraamatuid. Ükski töö, maalritöödest tehniliste seadmete hoolduseni, ei tohiks märkimata jääda. Usun, et iga kasutatud kinnisvara ostja tunneb sellisest infost siirast rõõmu ning ilmselt mõjuks see tervendavalt ka ehitise likviidsusele.

Alusta vee kontrollimisest

Esmajärjekorras tuleb üle vaadata põrandaküttesüsteemis ringlev vesi. Tihtipeale on see võtnud sellise ilme, mis meenutab värvuselt kohvi. Korrosioon ja veest väljasadestunud kõikvõimalik orgaanika katab süsteemi sisepindu, tõkestades selle normaalset tööd. Mida teha? Süsteem läbi pesta ja vesi vahetada töödeldud vee vastu või kraanivette lisada inhibiitorainet (inhibiitor/inhibeerija on aine või faktor, mis vähendab keemilise reaktsiooni kiirust või takistab reaktsiooni).

Kindlasti halvendab süsteemi sisepindadele ladestunud aine küttesüsteemi. Peamine tulemus – üha kasvav soojuskandja pealevoolutemperatuur, millega kaasneb otseselt küttearve kasv. Kui põrandaküttesüsteemis on vesi olnud pikemat aega vahetamata, on ilmselt kahjustada saanud ka liikuvosad, mis tähendab juba osalist renoveerimist.

Järgmiseks tulekski hinnata põrandakütte kollektorite seisukorda. Tihtipeale on ventiilid kinni kiilunud ja leketest tingitud kahjustused kollektori töö suisa halvanud. Niisugust seisundit võib näha isegi silmaga, et ventiilid ei avane ega sulgu piisavalt hästi. See võib põhjustada n-ö klappajamite ja termostaatide sissepõlemist ning automaatne reguleerimine enam ei toimi. Lahendus on tihtipeale see, et klappajamid keeratakse maha ja süsteem elab oma elu. Kindlasti ei tekita selline asjaolu kasutuses suuremat ebameeldivust, kuid kindlasti mõjub see jällegi halvasti soojusenergia kuludele.

Kollektorite vahetus

Mida teha? Jaotuskollektorid tuleb välja vahetada. Väljavahetamisel on materjali kulu hinnanguliselt 35–40 eurot ühe kütteringi kohta. Tulemus: korrektselt sulguvad ja mittelekkivad komponendid ehk siis ei mingit ülekütmist ega veekahjustusi. Sellised kahjustused on tihtipeale tekkinud ka kehvemate detailide kasutamise tõttu, mille on valmistanud tundmatu tootja.

Metallkollektorite puhul on tootjad isegi eksinud kasutatavate komponentidega, lühidalt öeldes ei ole järgitud keemilise aktiivsuse tabelit. Ilmselt seda ongi väga raske jälgida, kuna me ei suuda kunagi lõpuni kontrollida, mis metalle süsteemi ulatuses kasutatakse. Siinkohal on abiks kogenud paigaldaja ja materjali valik. Plasttorude mõtte on paljud kasutajad enda jaoks vastuvõetavaks teinud, aga plastkollektor tundub ikka veel hirmutav, kuigi asjatult! Plastiga kaasneb selgelt vähem ohtusid ning see on ka säästlikum ja jätkusuutlikum.

Kollektorite vahetuse puhul ei ole vaja karta, et olemasolev torupundar ei sobi kokku uue kollektoriga. Paigaldatud süsteemides on kasutatud ka spetsiaalseid liitmikke kollektorite ja põrandaküttetorude ühendamiseks. Praeguseks on enamik tootjaid standardiseerunud ühele liitmikumõõdule ¾ eurokoonus. Antud liitmikud on kohandatud pea kõikide paigaldatud põrandakütte torude liitmiseks ¾ keermestatud otsaga. Vana liitmik tuleb vaid maha lõigata nii liitmiku lähedalt kui võimalik.

Kui toru väljaulatuva otsa pikkusest jääb puudu ning toru on vaja jätkata, siis peab juba täpsemalt vaatama, kuidas ja millise liitmikuga seda teha. Süsteem läbi pestud, uus vesi ringluses ja kollektor vahetatud, peab süsteemi uuesti õhutama. Õhutada tuleb põrandaküttesüsteemi alati ühe ringi kaupa. Terve süsteemi korraga õhutamine kogu õhku välja ei too. Samuti peaks automaatsed õhutid välja vahetama kvaliteetsemate õhutite vastu, näiteks panna sellised, mis püüavad kinni ka mikromullid ja hõljumi. Need on võimelised süsteemi õhutama mitu korda kiiremini ja tulemus on kindlasti parem kui tavaõhutite puhul. Automaatõhutite kasutamisel unustatakse tihtipeale need alatiseks avatud asendisse ning ei ole harvad juhused, kui ühest õhutajast tõmmatakse õhk sisse ja teisest lastakse välja. Sellisel juhul tundub mõttetu rääkida hapniku difusioonikindlatest toodetest.

Põrandaküttesüsteemi renoveerimise viimaseks peatükiks võib lugeda süsteemi juhtautomaatika kontrollimist. Enamik automaatikasüsteeme on väsinud ja ehitatud välja mitte kõige paremini. Ainuüksi selle enda energiatarve on mitu korda suurem kui uudsetel mudelitel. Kaasaegne Uponori kontroller tarbib elektrienergiat kuni 90 W. 

Juba mõnda aega on põrandakütte automaatikas kasulik uuendus selline lahendus, kus termostaat ja termoklapp ei ole ühendatud ahelasse, s.o koormus ei ole termostaadil ning seda kasutatakse vaid juhtpuldina. Sellega kaasneb termostaadi pikem eluiga ja täpsem temperatuuri juhtimine. Viimast lisab ka elektrooniline termostaat, vastupidi bimetall-termostaatidele. Energia kokkuhoid võib seejuures olla isegi kuni 10%.

Kui olemasoleva põrandakütte automaatika kaabeldus on riknenud, võib kasutada ka raadiolevi põhist termostaati ja süsteemi. Juhtkeskus kollektori juurde, mille külge ühendada termoklapid, ning juhtmeta termostaat saab segamatult teha oma tööd. Ei tasu karta raadiotermostaadi patareide kulu. Energiatarve on termostaadi juures viidud minimaalseks ning kasutatavad AAA patareid on mõistliku hinna ja üsna pika elueaga.

Levinud vigade kirjeldus ja nõuanded, mida teha

Kui on üleliia kõrge temperatuur enamikus ruumides või kogu majas: liialt kõrge pealevoolu temperatuur, landa pealevoolu temperatuuri või muuda küttekõverat.

Üldine kõrge temperatuur, pealevoolu temperatuur on valitust madalam - viga segamissõlme regulaatoris. Võta ühendust paigaldajaga.

Ruumis kõrge temperatuur, ajam ei sulgu: viga termostaadis või ajamis, võta ühendust paigaldajaga.

Küttering soe, kuigi ajam on eemaldatud ja küttering käsinupuga suletud. Klapp ei sulgu korralikult. Sel juhul võta ühendust paigaldajaga.

Üldiselt madal temperatuur: pealevoolu temperatuur madal, kontrolli pealevoolu temperatuuri küttekõverat. Vajaduse korral muuda seadistust.

Üldiselt madal temperatuur, segamissõlme temperatuur madal: seadista pealevoolu termostaat kõrgemale temperatuurile.

Temperatuurid ebaühtlased, ringluspump tekitab müra: õhk süsteemis, hüdrauliline tasakaalustus tegemata. Võta ühendust paigaldajaga.

Ühe kollektori piires temperatuur madal, ajamid ei avane: trafo kaitse läbi põlenud, vaheta kaitse. Kui viga kordub, võta ühendust paigaldajaga.

Üksiku ruumi temperatuur madal, ajam ei avane: termostaadi või ajami viga, võta ühendust paigaldajaga.

Üksiku ruumi temperatuur madal, kuigi termostaat on lülitunud: termostaat ühendatud mõne teise ruumi ajamiga, kontrolli ajamite paigaldust. Võta ühendust paigaldajaga.

Üksiku ruumi temperatuur madal, ajam avaneb, kuid kütteringi tagasivool külm: kollektori klapp kinni paakunud. Eemalda ajam ja kontrolli, kas klapp liigub. Vajaduse korral võta ühendust paigaldajaga.

Üksiku ruumi temperatuur madal: tasakaalustuse seadearv vale, kontrolli seadearvu, vajaduse korral ava tasakaalustusventiili ½ pöörde võrra.

 

Sarnased artiklid