Kuidas saada jaole pahategijale helikobakterile?

Kodutohter
Helicobacter pylori. | Shutterstock

Kuidas saada teada, kas sind vaevab helikobakter, mis võib maos palju kurja teha? Kas piisab lihtsast vereproovist või peab tegema põhjalikumad uuringud?  Vastab gastroenteroloog Külliki Suurmaa.

Kõigepealt meeldetuletuseks: Helicobacter pylori on haavandtõve ja maovähi peamine riskitegur – selles ei ole enam mingit kahtlust. Helikobakter pesitseb eelkõige mao alumises osas limaskesta all ning võib olla saadud juba lapsepõlves, kuid inimene ei tarvitse aastakümneid midagi halba tunda. Kui siis otsitakse kõhuvaevuste põhjust, selgub helikobakteri olemasolu uuringutel juhuleiuna, ent see ei pruugi üldse olla veel vaevuste põhjus.

Helicobacter pylori saab (pere)arst kindlaks teha vereprooviga. Kui see avastatakse, võiks lasta uurida ka teisi perekonnaliikmeid. Bakteri saab välja ravida ja seda on kasulik teha maovähi profülaktikaks juba noores eas, sest bakteri tõvestav toime areneb väga aeglaselt, kestes aastaid. Algul kahjustab see mao alumist osa ja siis jõuab ülespoole.

Minu kui arsti jaoks oli helikobakteri kohta uus ja huvipakkuv see, mis on kirjas hiljuti vastu võetud Maastrichti dokumendis – abimaterjalis, mis on koostatud gastroenteroloogidele uuemate teadusuuringute ja arstide kogemuse põhjal.
Nimelt on selgunud, et kui inimesel on helikobakter ja ta seda välja ei ravi, siis ebatervislik toit, suitsetamine ja alkohol võivad veel suurendada maovähi tekke riski. Näiteks kui noorel inimesel on helikobakter, mille olemasolust ei pruugi ta üldse teada, siis atseetaldehüüd ehk etanaal võib muutuda vähki tekitavaks aineks.
Ehk lihtsamalt: kui helikobakteriga noor tarvitab alkoholi, siis on maovähirisk palju suurem. Sama lugu on suitsetamisega.

Nendel, kes tarvitavad NSAID-e (valu- ja põletikuvastaseid ravimeid, näiteks ibuprofeeni ja diklofenakki) on maoverejooksu risk suurem siis, kui on helikobakter. Siit on ainult üks järeldus: helikobakter tuleb igal juhul välja ravida.

Artikli märksõnad