Aluskatte esmane ülesanne on tagada, et katuse ehitamise või katusekatte vigastamise korral ei satuks vesi tuppa. Teise funktsioonina peab aluskate väljaehitatud pööningu korral kaitsma soojustust ja katusekonstruktsioone toas tekkiva niiskuse eest. Nimelt tekitab majas toidu valmistamine, duši all käimine ja isegi lihtsalt hingamine veeauru, mis kondenseerub aluskatte sisepinnale. Kui aluskate ei ole hingav, nõrguvad need veepiisad pidevalt sarikate ja soojustuseni ning tekitavad ajapikku hallitust või pehkivad puitosad sootuks läbi. Katusekonstruktsioonide asendamine on aga kulukas ettevõtmine.
Seetõttu tuleks eelistada hingavat aluskatet, mis niiskuse majast välja laseb. Seda eriti juhul, kui eluruumid jäävad kohe katuse alla. Hingava aluskatte korral jääb ära ka soojuskadu vähendava tuuletõkke paigaldus, sest aluskate toimib juba iseenesest ka tuuletõkkena ning kokkuhoid selle materjali ja töö pealt on arvestatav. Mittehingav aluskate sobib vaid külmadele ventileeritud pööningutele, kus eluruume pole, aga kui hiljem on plaan katusealused ruumid välja ehitada, tekib kohe vajadus aluskatte väljavahetamiseks või tuuletõkke paigaldamiseks.
Aluskate peab nii hingama kui vett pidama
Aluskatte hingavuse tagab diffusioonimembraani olemasolu. See on mitmekihilise aluskatte vahel olev spetsiaalne materjal, kuhu on tehtud mikroperforeering ehk imeväikesed augud. See kiht laseb välja maja sees tekkinud veeauru, kuid mõnevõrra suuremad veemolekulid katuselekke korral sisse ei pääse. Sellist auru läbilaskevõimet märgitakse aluskatte dokumentatsioonis SD-väärtusena, mis ei tohiks olla suurem kui 0,03 m.
Hingavusega samaaegselt peab kontrollima aluskatte veepidavust. Aluskate peaks olema läbinud veekindlustesti tulemusega W1 ning pidama kinni veesammast kõrgusega vähemalt 3 meetrit, mis peab olema märgitud toote dokumentatsioonis. Võrdluseks olgu öeldud, et praktikas veesamba näitaja katusel enamasti 2 meetrit ei ületa.
Tugevust näitab materjali kaal
Kolmandaks peab aluskate olema piisavalt tugev, et jääb terveks ka siis, kui aluskattele kukuvad tööriistad või astub katusemeister roovist mööda. Selliseid asjad on ehituse käigus kerged juhtuma. Möödaastumisel tagab tugev aluskate ka turvalisuse katusepaigaldaja jaoks.
Kõige lihtsamini näeb aluskatte tugevust materjali kaalust, mis peaks olema vähemalt 160 grammi ruutmeetri kohta. Teiseks näitab katte tugevust kihtide arv (vähemalt 3-4) ning armeeringu olemasolu, mis takistab ka materjali venimist. Venida võib aluskate eriti just katuse paigaldamise perioodil, kui aluskatus on avatud tuulele, vihmale või lumele, samuti siis, kui paigaldamise käigus sellele astutakse.
Aluskatte tugevusnäitajad on tootelehel välja toodud. Materjali tõmbetugevus peaks olema vähemalt 450 njuutonit piki- ja 360 ristsuunas. Kuna katusekattematerjali paigaldamisel tehakse mõnel juhul ka aluskattesse naela- või kruviauke, siis vastupidavust nendele iseloomustab punkttugevus, mis peaks olema vähemalt 350 njuutonit piki- ja 370 ristsuunas.
Tule- ja UV-kindlus on kohustuslikud
Neljandana peab aluskattel meie kliimas olema temperatuurikindlus -40 kuni +80 kraadi ning tulekindlusklass, et see ei soodustaks tule levikut. Seda kontrollitakse testimislaboris sellisel viisil, et suunatakse aluskattele tuleleek, mis ei tohi mööda materjali edasi kanduda.
Viiendaks peab aluskate kindlasti olema UV-kindel ning kaitsma katuse ehitamise perioodil ajutise katusekattena maja vee ja lume eest vähemalt 4 nädalat. Vahel arvatakse, et UV-kindlus pole vajalik, kuna aluskate ju päikesevalgusega kokku ei puutu. Tegelikult saab aluskate UV-kiirgust ka katusepaigalduse ajal, mis on piisav, et UV-kaitseta materjal aja jooksul pudedaks muutuks.
Viimasena peaksid aluskattel olema topelt liimiribad, mis tagavad lisaks mugavale paigaldusele ka ühenduskohtade parema vee- ja tuulepidavuse. Eriti hoolikas tuleb olla kaupluse või ehitusfirma brände kandvate aluskatete näitajate uurimisel. Seepärast võiks võimalusel eelistada katusetootja toodetud või soovitatud aluskatet, mille kvaliteedi osas võtab tootja ka vastutuse.
