KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

Lahja või kange alkohol – kumb kahjustab tervist rohkem?

Toimetas Tessa Lisett Toome
Lahja alkohol ei ole tingimata tervisele vähem kahjulik kui kange alkohol.Lahja alkohol ei ole tingimata tervisele vähem kahjulik kui kange alkohol. | foto: Shutterstock

Sageli arvatakse, et lahjad alkohoolsed joogid on tervisele vähem kahjulikud kui kanged. Kuigi lahja alkohol võib tunduda ohutuma valikuna, ei määra joogi kangus üksi selle mõju tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ei ole olemas täiesti ohutut alkoholitarvitamise taset. Millest alkoholi kahjulik mõju tegelikult sõltub ja kas lahja joogi eelistamine aitab terviseriske vähendada?

Kas lahja alkohol kahjustab tervist vähem?

Lahjad ja kangemad alkohoolsed joogid erinevad alkoholisisalduse poolest, kuid kõik need sisaldavad etanooli. Just see aine põhjustab joovet ja on seotud mitmesuguste terviseriskidega.

WHO selgituste kohaselt sõltuvad alkoholiga seotud terviseriskid muu hulgas sellest, kui palju alkoholi tarvitatakse, kui sageli seda tehakse ja millised on inimese joomisharjumused.

Seetõttu ei saa väita, et lahja alkohol oleks alati tervisele ohutum kui kange. Kui lahjat jooki tarvitatakse suuremas koguses, võib organismi jõuda sama palju või isegi rohkem alkoholi kui väiksema koguse kange joogi puhul.

Millist mõju avaldab alkohol organismile?

Alkoholi mõju võib avalduda nii vahetult pärast tarvitamist kui ka pikema aja jooksul. Juba väiksemad kogused võivad halvendada tähelepanu, reaktsioonikiirust ja otsustusvõimet. Suuremate koguste tarvitamisel kasvab õnnetuste ja vigastuste oht.

Pikaajaline alkoholitarvitamine võib kahjustada maksa, tõsta vererõhku ning suurendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Samuti võib alkohol põhjustada sõltuvust.

Lisaks on alkoholi tarvitamine seotud mitme vähivormi, sealhulgas rinna-, maksa- ja soolevähi suurema riskiga. WHO rõhutab, et vähiriski põhjustavad alkoholis sisalduv etanool ja selle lagunemisel tekkivad ained. Seetõttu ei sõltu vähirisk üksnes sellest, kas tarvitatakse lahjat või kanget alkoholi.

Kas ka väike alkoholikogus on tervisele kahjulik?

Levinud on arvamus, et vähene või mõõdukas alkoholitarvitamine ei kahjusta tervist. WHO andmetel ei ole aga võimalik määrata alkoholikogust, mille puhul terviserisk täielikult puuduks.

WHO on rõhutanud, et alkoholiga seotud terviserisk algab juba esimesest tilgast. See tähendab, et ka väikeste koguste puhul ei saa riski täielikult välistada. Eelkõige puudutab see vähiriski, mis võib suureneda ka vähese alkoholitarvitamise korral.

Üldjuhul suureneb terviserisk koos tarvitatud alkoholikogusega. Seega ei muutu alkohol täiesti ohutuks ka siis, kui seda tarvitatakse harva või väikestes kogustes.

Miks mõjutab joomise kiirus alkoholi toimet?

Lisaks tarvitatud kogusele on oluline ka see, kui kiiresti alkoholi juuakse. Kui lühikese aja jooksul tarvitatakse palju alkoholi, võib selle sisaldus veres kiiresti tõusta ja joove süveneda.

See võib halvendada koordinatsiooni, tähelepanu ja otsustusvõimet ning suurendada õnnetuste ja vigastuste ohtu. Väga suurte alkoholikoguste tarvitamine võib põhjustada ka eluohtlikku alkoholimürgistust.

Seetõttu ei ole lahja alkoholi joomine tingimata ohutum, kui seda tarvitatakse lühikese aja jooksul palju. 

Kuidas vähendada alkoholiga seotud terviseriske?

Kõige kindlam viis alkoholiga seotud terviseriske vältida on alkoholi mitte tarvitada. Kui inimene siiski otsustab juua, aitab tarvitatava koguse vähendamine üldjuhul terviseriske kahandada.

Oluline on pöörata tähelepanu nii joogi kangusele kui ka kogusele. Lahja alkoholi eelistamine võib vähendada organismi jõudva puhta alkoholi hulka, kuid ainult juhul, kui seda ei jooda suuremas koguses.

Samuti tasub vältida suurte alkoholikoguste tarvitamist lühikese aja jooksul, sest see suurendab tugeva joobe ja õnnetuste ohtu.

Lahja alkohol ei ole iseenesest tervisele ohutum kui kange alkohol. Kõik alkohoolsed joogid sisaldavad etanooli, mille tarvitamisega kaasnevad terviseriskid ka väiksemate koguste puhul. Kuigi risk suureneb üldjuhul koos tarvitatud alkoholikogusega, ei ole olemas täiesti ohutut alkoholitarvitamise taset.

Allikad: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), CDC.


Sarnased artiklid

Ühinenud Ajakirjad OÜ
Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti | ajakirjad@ajakirjad.ee | Tel +372 610 4000, +372 610 4001
Kõik õigused kaitstud.