Liiga palju kohustusi: kuidas märgata ülekoormust enne läbipõlemist?

Väsimus ei kao ka pärast puhkust

Pärast pingelist töö- või koolipäeva on väsimus täiesti loomulik. Tähelepanelikum tasub olla siis, kui kurnatus muutub pidevaks ja ka puhkamine ei anna enam piisavalt jõudu juurde.

Stress võib anda endast märku väga erineval moel. Lisaks väsimusele võivad tekkida uneprobleemid, peavalu, lihaspinged või kõhukaebused. Mõni märkab südamekloppimist, teine aga seda, et ärritub tavalisest kergemini.

Keskendumine nõuab rohkem pingutust

Kui kohustusi on pikemat aega liiga palju, võib olla järjest keerulisem oma tähelepanu ühel asjal hoida. Töö või õppimine võtab tavalisest rohkem aega, otsuste tegemine muutub raskemaks ja lihtsad asjad kipuvad ununema.

Kõik ülesanded võivad tunduda korraga tähtsad ja kiireloomulised. Mõni hakkab kohustusi edasi lükkama, teine proovib olukorda lahendada veel pikemate töö- või õppimispäevadega.

Nii võib tekkida nõiaring: mida väsinum inimene on, seda raskem on keskenduda ja seda rohkem aega kulub samade asjade tegemiseks.

Ärrituvus ja motivatsiooni kadumine võivad samuti olla märgid

Ülekoormus ei väljendu ainult väsimuses. Inimene võib muutuda kärsitumaks, tundlikumaks või kergemini ärrituvaks. Pisiasjad, mis varem erilist tähelepanu ei nõudnud, võivad hakata tavalisest rohkem häirima.

Ka motivatsioon võib väheneda. Töö või õppimine, mis varem sujus, võib hakata nõudma rohkem pingutust või tunduda vastumeelsem. Mõni hakkab kohustusi vältima, neid edasi lükkama või soovib rohkem omaette olla.

Kui kohustused võtavad üle ka vaba aja

Ülekoormust võib süvendada see, kui töö- või kooliasjad võtavad enda alla ka õhtud ja nädalavahetused. Kirjadele vastatakse pärast tööpäeva, pooleliolevate ülesannetega tegeletakse vabal ajal ning ka puhates keerlevad mõtted järgmiste tähtaegade ümber.

Taastumiseks on vaja aega, mil töö, õppimine ja muud kohustused saavad mõneks ajaks tagaplaanile jääda.

Kui kiire periood on ajutine, võib pinge pärast suure tähtaja või eksamiperioodi lõppu taanduda. Kui suur koormus on aga muutunud tavaliseks, tasub üle vaadata ka kohustuste hulk.

Kõike ei lahenda ajaplaneerimine

Ülekoormuse puhul soovitatakse sageli oma aega paremini planeerida. Sellest võib olla abi, kuid probleem ei pruugi alati olla kehvas ajakasutuses.

Tööstressi võivad suurendada ka liiga suur töökoormus, pidev ajasurve, pikad tööpäevad, vähene võimalus oma töö üle otsustada ning puudulik toetus. Sellises olukorras võib olla vaja muuta mitte ainult oma päevaplaani, vaid ka töökoormust, tähtaegu või ülesannete jaotust.

Sama kehtib õppimise puhul. Kui ülesandeid ja kohustusi koguneb pidevalt liiga palju, tasub mõelda, mida saab ümber korraldada, edasi lükata või kellelt abi küsida.

Kui koormus hakkab enesetunnet mõjutama

Koormusele tasub tähelepanu pöörata juba siis, kui väsimus, ärrituvus ning une- või keskendumisprobleemid hakkavad korduma.

Kasulik võib olla oma kohustused korraks läbi vaadata: millised neist vajavad kohe tähelepanu, millised võivad oodata ja mille puhul saab abi küsida või vastutust jagada. Sama oluline on jätta päeva sisse aega, mil töö- ja kooliasjadest saab mõneks ajaks eemalduda.