Maastiku kujundusega kaasnevad autoriõigused on alahinnatud murekoht

Eriti vähe teadmisi autoriõigustest on avalikkusel maastikuarhitektuuri osas. Erinevalt näiteks maastikumaalist on päriselu maastik pidevas muutuses. Ei teadvustata, et tellides näiteks linnapargi või oma koduaia maastikuarhitektuurilise lahenduse, peab tellija  vähemalt 70 aastat arvestama maastikuarhitekti autoriõigustega. Ning seda kuni sinnamaani välja, et 70 aasta jooksul ei saa ilma maastikuarhitekti või tema pärija loata oma koduaias ilma autori nõusolekuta midagi muuta – ei istutada uusi lilli ega ehitada lapsele mänguväljakut. Eesti kohtupraktikas ei ole selliseid kaasuseid veel olnud, aga arvestades seaduse sätteid, on selliste vaidluste tekkimise oht täiesti reaalne. Sisuliselt on tegemist Eesti õigusmaastiku alahinnatud murekohaga.
 

Projekti muutmine eeldab nõusolekut

Eriti selgelt varitseb potentsiaalsete vaidluste oht suuremate maastikuarhitektuursete lahenduste korral. Näiteks kui kohalik omavalitsus tellib kavandatava pargi eskiisi ühelt arhitektuuribüroolt, põhiprojekti teiselt ja tööjooniseid kolmandalt, ning iga järgneva arhitektuuribüroo töötajad kalduvad oma etapi projekti koostamisel kõrvale eelmise etapi projektist, muutes sellega eelmiste autorite teost.

Tuleb tõdeda, et viimastel aastatel on kasvanud nii autorite kui kasutajate teadlikkus autoriõigustest. Kuna aga tegemist ei ole veel selgelt väljakujunenud kultuurikihiga, tõi see praeguseks kaasa olukorra, kus autorid püüavad iga hinna eest hoida kõik oma autoriõigused endaga lahutamatult seotuna ning teoste kasutajad vastupidi püüavad saada kõik autoriõigused endale. Seejuures kumbki lahendus ei pruugi suuremate projektide puhul olla jätkusuutlik.
 

Kas tõesti peaks 70 aastat pinkide värvi muutust kooskõlastama?

Kui linn tellib maastikuarhitektilt pargi eskiisi ning lepingu sõlmimisel ei ole arhitekt nõus lubama tema teoses mitte mingisuguste muudatuste tegemist – mis on selle praktiline tagajärg? See tähendab, et kui põhiprojekti koostamisel või pargi väljaehitamisel ilmneb vajadus kalduda algsest eskiisist kõrvale, tuleb iga üksiku muudatuse tegemise eel pöörduda eskiisi autori poole ja kooskõlastada temaga igat üksikut muutust, näiteks täiendava prügikasti lisamine, pinkide värvitooni muutmine ja palju muud. Kui mõne aasta pikkuse perioodi jooksul võib see isegi olla teostatav, siis arvestada tuleb, et autoriõigused kestavad vähemalt 70 aastat. See tähendab, et isegi 69 aasta pärast juhul, kui linn otsustab vahetada välja mõne puu või pargipingi, peab ta otsima üles arhitekti pärijaid ja küsima üle, kas see lahendus neile ikka sobib. Mõistlikult võttes ei ole tegemist hea lahendusega.

Samas teine lahendus ehk algusest peale kõikide autoriõiguste linnale täielikult kasutada andmine ei pruugi samuti hea olla. Kui näiteks vahendite kokkuhoiu eesmärgil on edasise projekteerimise ja ehitamise käigus kaldutud algsest eskiisist kõrvale nii, et eskiisi autoril on piinlik näha oma nime valminud lahenduse juures, muudab see kogu autoriõigusliku kaitse sisutuks.
 

Mida peaks maastikuarhitektide autoriõiguste osas meeles pidama ja mis võiks olla hea lahendus autoriõiguste teostamisel?

1. Kui tegemist on teosega, on see autoriõigustega kaitstud.

Kui tellite maastikuarhitektuurilise lahenduse, siis eelduslikult on selle puhul tegemist autori intellektuaalse ja vaba loomingu tulemusega, millele laieneb automaatselt autoriõiguslik kaitse. See tähendab, et autoriõiguslik kaitse ei puuduta ainult „kõrget kunsti“ ega ainult kuskile registreeritud või kirjapandud teoseid. See maastikuline projekt, mida te endale saate ja teostama hakkate, on samuti eelduslikult autoriõigustega kaitstud.

2. Teose tellimine ja selle enda kätte saamine ei tähenda, et seda saab ilma autori nõusolekuta muuta.

Autoriõigused hõlmavad muuhulgas autori isiklikku õigust muuta oma teost ja otsustada, kes ja kas üldse võib tema teost muuta. See hõlmab ka teose muutmist selle edasiarendamise etapis – näiteks põhiprojekti koostamisel või selle teostamisel eskiisist kõrvalekaldumine. Kui autor ei ole teile selleks nõusolekut andnud, on igasuguste muudatuste tegemine autoriõiguste rikkumine.

3. Autoriõigused kehtivad reeglina autori eluaja ja 70 aastat pärast autori surma.

See tähendab, et kui olete tellinud endale maastikuarhitektuurilise lahenduse, siis peab meeles pidama, et vähemalt 70 aastat tuleb autoriõigustega arvestada. Kuigi tegemist on teie omandiga, ei muuda see autoriõigusi olematuks.

4. Autoriõiguste rikkumine võib kallilt kätte maksta

Autoriõiguste rikkumisele võivad järgneda ulatuslikud sanktsioonid, isegi kui lepinguga ei ole kindlat leppetrahvi ette nähtud. Kõne alla võivad tulla täiendava tasu nõue, kahju hüvitamise nõue ja isegi kogu rikkumise tulemusel saadud tulu väljaandmise nõue. Viimase osas peavad olema eriti ettevaatlikud sama sektori kolleegid – näiteks maastikuarhitektid, kes võtavad ette teise autori poolt koostatud eskiisi ja hakkavad selle muutmise kaudu koostama oma põhiprojekti. Risk on, et selle tagajärjel nad peavad andma algsele autorile välja kogu tulu, mida nad põhiprojekti koostamise tulemusel saanud on.

5. Tasakaaluka lahenduse aluseks on põhjalikult läbimõeldud leping

Põhjalikult läbimõeldud ja hästi koostatud leping on see, mis aitab leida tasakaalustatud lahenduse kõikide osapoolte huvide vahel ja tagab jätkusuutliku ruumilise arengu.

Oluline on, et iga ruum ja kavandatav maastikuarhitektuurne lahendus on ainulaadsed. Iga lahenduse puhul on erinevad põhielemendid, mille muutmist ei pruugi autor võimalikuks pidada. Samas võib iga lahenduse puhul olla selliseid elemente, mille täpse järgimise osas ei ole autoril erilist huvi. Kõik see aga tähendab, et iga maastikuarhitektuurse lahenduse loomiseks lepingu sõlmimisel peaks lähenema individuaalselt ning sõlmima just seda projekti käsitlev üksikasjalik autoriõiguste kokkulepe. See aga eeldab kvaliteetset õigusnõustamist ja põhjalikku arusaama projekti üksikasjadest.
 

Läbimõeldud kokkulepped loovad selgust ja kindlust

Näiteks linna poolt tellitud pargi maastikuarhitektuurse eskiisi puhul saab leppida täpselt kokku, milliseid muudatusi saab linn teha ilma autorilt täiendavat nõusolekut küsimata (näiteks täiendavate prügikastide või pinkide lisamine, pargi kaunistamine jõulude ajal, ajutiste objektide nagu mõne ürituse ajal lava lisamine jne). Samuti saab leppida kokku, millise aja möödudes saab linn teha pargi osas ükskõik milliseid muudatusi. Kuna maastik on pidevas arengus ja avalik ruum võib nõuda uuendamist tulenevalt avalikkuse muutunud vajadustest, võib olla põhjendatud, et näiteks 15 aasta möödudes ei pea enam muudatusi autoriga kooskõlastama, vaid saabki lähtuda puhtalt muutunud ruumivajadustest.

Kokkuvõttes tuleb meeles pidada, et maastikuarhitekti loodud lahendused on autoriõigustega kaitstud ning tellija ei tohi neid ilma autori nõusolekuta muuta, ei projekteerimise, ehituse ega kasutamise käigus. Rikkumisega kaasnevad rahalised riskid, sealhulgas täiendava tasu, kahju hüvitamise ja tulu väljaandmise nõue. Jätkusuutliku lahenduse alus on teadlikud kokkulepped ja põhjalikult läbimõeldud leping, mis kaitseb ühelt poolt autori loomingut ja teiselt poolt tellija võimalusi arvestada tulevikus muutuva ruumivajadusega.