Mida teha, kui ärkad hommikul väsinuna?

Miks võib hommikul ikka väsimus olla?

Täiskasvanud vajavad üldjuhul vähemalt seitse tundi und ööpäevas, kuid ainult tundide arvust ei piisa. Oluline on ka une kvaliteet. Kui uni katkeb korduvalt, magamistuba on liiga palav või lärmakas või lähed magama väga erinevatel kellaaegadel, ei pruugi uni olla piisavalt taastav.

Vahetult pärast ärkamist võib esineda ka ärkamisjärgset uimasust. See on üleminekuseisund une ja täieliku ärkveloleku vahel, mil inimene võib tunda end unise, hajameelse ja aeglasena. Eriti tugev võib see olla siis, kui ärgatakse sügava une ajal või ollakse pikemat aega liiga vähe maganud.

Too hommikusse valgust ja liikumist

Pärast ärkamist tasub kardinad eest tõmmata või võimaluse korral mõneks ajaks õue minna. Päevavalgus toetab organismi loomulikku ööpäevarütmi ning aitab kehal ärkvelolekuga kohaneda. Ka kerge liikumine, näiteks jalutuskäik või venitamine, võib aidata hommikust uimasust vähendada.

Kasulik on püüda tõusta enam-vähem samal ajal iga päev, ka nädalavahetustel. Regulaarne ärkamisaeg aitab organismil kujundada kindlama une- ja ärkvelolekurütmi.

Vaata üle õhtused harjumused

Kui hommikune väsimus kordub, tasub lahendust otsida juba eelmisest õhtust. Magamistuba võiks olla vaikne, pime ja pigem jahe ning magama võiks minna võimalikult sarnasel ajal.

Enne magamaminekut tasub vältida suuri söögikordi ja alkoholi ning pärastlõunal ja õhtul liigset kofeiini. Samuti tasub elektroonilised seadmed mõnda aega enne magamaminekut kõrvale panna.

Ka päevased harjumused loevad

Une kvaliteeti mõjutab ka see, mida teed päeva jooksul. Regulaarne liikumine ja päevavalguses viibimine võivad toetada paremat unerütmi. Kui suurem osa päevast möödub siseruumides, võib juba igapäevane jalutuskäik olla lihtne viis rohkem liikuda ja loomulikku valgust saada.