Kindlasti ei tohi põletusele kanda hapukoort, dekspantenoolivahtu, õli, vaseliini, beebiõli, rasvaseid kreeme ega muud sellist. Rasvasuse ja nahapoore ummistava toime tõttu teevad need rohkem kahju kui kasu.
Kui nahapinnale tekib rasvane kiht, ei pääse kuumus välja ja läheb sügavamale kudedesse ning põletus võib süveneda. Samuti ei sobi viinaga määrimine – see kuivatab juba niigi niiskust kaotanud nahka. Loomulikult ei tohi põletusville katki teha.
Kui nahk on nii põlenud, et tekivad villid, peab minema arsti juurde, sest siis saab rääkida juba nahakahjustusest ja kodustest vahenditest pole enam abi.
Kui nahk varjus või juba päikese käes punetab, mine kohe vilusse ja püsi seal.
Joo rohkesti vedelikku.
Jahuta nahka korduvalt jaheda veega või külma vee mähistega või kasuta selleks apteegis müügil olevat spetsiaalset külmakotti.
Kergema põletuse korral kanna nahale rahustava mõjuga aaloed sisaldavat kreemi või geeli. Erinevalt kreemist aja geel nahal kergelt laiali ja ära hõõru sisse.
Kui põletus on tugevam ja sügavam, aitavad apteegis müüdavad spetsiaalsed põletusvastased geelid, mis jahutavad kuuma saanud kudesid ja soodustavad liigse kuumuse vähenemist. Lisaks sisaldavad geelid teepuuõli, mis annab nendele antiseptilised omadused.
Kui valu on endiselt tugev ja segab öösel magamist, võib sisse võtta ibuprofeeni sisaldavat käsimüügiravimit.
Päikesepõletusele järgnevatel päevadel ära päevita, et nahal oleks aega kosuda.
Paranemise ajal niisuta nahka iga päev.
Põletusnähud peaksid kaduma 3–5 päevaga.
Päikese ultraviolettkiirguse tekitatud nahakahjustusest aktiinilisest keratoosist loe lähemalt SIIT.
