Migreen või tavaline peavalu? Kuidas neil vahet teha?
Stress, vähene uni ja ebaregulaarsed söögikorrad võivad mõnel inimesel peavalu või migreenihoogusid soodustada. | foto: ShuuterstockPea valutab pärast pingelist päeva või vähest und – aga millal on tegemist lihtsalt pingepeavaluga ja millal migreeniga? Kuigi mõlemad põhjustavad peavalu, erinevad nii valu iseloom, kaasnevad sümptomid kui ka võimalikud vallandajad.
Pingepeavalu
Pingepeavalu on üks levinumaid peavalutüüpe. Valu on tavaliselt tuim ja suruv ning võib tunduda, nagu oleks ümber pea pingul võru. Sageli valutavad mõlemad peapooled ning pinges võivad olla ka kael ja õlad.
Erinevalt migreenist ei muutu pingepeavalu tavapärase liikumisega enamasti tugevamaks ning iiveldust ja oksendamist tavaliselt ei esine.
Migreen
Migreenivalu on sageli mõõdukas või tugev, pulseeriv või tuikav ning võib paikneda ühel peapoolel. Füüsiline aktiivsus võib enesetunnet halvendada.

Migreeniga võivad kaasneda iiveldus, oksendamine ning tundlikkus valguse, heli või lõhnade suhtes. Mõnel inimesel tekib ka aura – näiteks nägemishäired, surin, tuimus või kõnehäired. Aura ei kaasne aga kõigi migreenihoogudega.
Mis võib peavalu vallandada?
Peavalu tekkimist võivad mõjutada igapäevased harjumused. Pingepeavalu võivad soodustada stress, väsimus, vähene uni, pikalt samas asendis töötamine, silmade pingutamine ning lõualuude kokkusurumine või hammaste krigistamine. Ka liiga palju kofeiini või sellest järsk loobumine võib mõnel inimesel peavalu esile kutsuda.
Migreeni vallandajad on inimeseti erinevad. Levinud vallandajate hulka kuuluvad stress, unehäired, söögikordade vahelejätmine, vedelikupuudus, alkohol ja liigne kofeiin. Mõnel inimesel võivad hoogu soodustada ka eredad või vilkuvad tuled, tugevad lõhnad, ilmamuutused või hormonaalsed kõikumised.
See ei tähenda, et kõik need tegurid põhjustaksid migreeni kõigil inimestel. Oma mustrite leidmiseks võib olla kasulik pidada peavalupäevikut ning märkida üles uni, söögikorrad, stress ja peavalu tekkimise aeg.
Millal pöörduda arsti poole?
Arstiga tasub nõu pidada, kui peavalud sagenevad, muutuvad tugevamaks või hakkavad igapäevaelu häirima.
Kiiret meditsiinilist abi vajab äkki tekkinud erakordselt tugev peavalu, eriti kui kaasnevad segasus, krambihoog, kõrge palavik ja kuklakangus, nägemis- või kõnehäire, nõrkus või tuimus.
Allikad: MedlinePlus; Mayo Clinic; NHS.
.png)









