Miks tähistatakse Halloweeni? Selle tähtpäeva ajalugu ulatub sajandite taha
Tänapäeval on Halloween segu vanadest uskumustest, rahvakommetest ja moodsast meelelahutusest. | foto: William Ruben Helms / Shutterstock.com31. oktoobril tähistatakse paljudes riikides Halloweeni. Tänapäeval seostub see tähtpäev eelkõige kõrvitsalaternate, kummituste, kostüümide ja maiustustega. Tegelikult ulatuvad Halloweeni juured aga sajandite taha ning selle kombed on aja jooksul palju muutunud.
Halloween on igal aastal 31. oktoobril tähistatav tähtpäev, mille kujunemist on mõjutanud nii iidsed keldi traditsioonid kui ka kristlikud pühad.
Halloweeni üheks olulisemaks eelkäijaks peetakse keltide sügisest püha Samhain, millega tähistati saagikoristusaja lõppu ja talve algust. Usuti, et sel ajal muutub piir elavate ja surnute maailma vahel õhemaks ning lahkunute hinged võivad inimeste sekka tulla.
Samhaini ajal süüdati lõkkeid ning kasutati maske ja kostüüme, millega loodeti end soovimatute vaimude eest kaitsta.
Kust tuleb nimi Halloween?
Halloweeni nimetus pärineb ingliskeelsest väljendist All Hallows' Eve, mis tähendab kõigi pühakute päeva eelõhtut.
Kristlikus kalendris tähistatakse kõigi pühakute päeva 1. novembril. Sellele eelnev õhtu põimus aja jooksul varasemate rahvakommetega ning kujunes tänapäeval tuntud Halloweeniks.
Miks lõigatakse kõrvitsatesse hirmutavaid nägusid?
Üks Halloweeni tuntumaid sümboleid on seest valgustatud kõrvitsalatern ehk jack-o'-lantern.
See komme pärineb Iirimaalt, kus algselt uuristati hirmutavaid nägusid hoopis kaalikatesse ja naeristesse. Laternate eesmärk oli pärimuse järgi peletada kurje vaime.
Kui iirlased 19. sajandil Ameerikasse rändasid, võtsid nad traditsiooni kaasa. Seal hakati laternaid valmistama kõrvitsatest, sest need olid suuremad ja neid oli lihtsam uuristada.
Nii kujuneski oranžist kõrvitsast üks Halloweeni tuntumaid sümboleid.
Kust pärineb komme kostüümides maiustusi küsida?
Ka kostüümide kandmisel on pikk ajalugu. Vanade uskumuste järgi võis maskeerumine aidata inimestel end vaimude eest varjata.
Majast majja käimise traditsiooni kujunemist on mõjutanud mitmed Euroopa kombed, sealhulgas maskeeritult külastamine ning toidu küsimine laulude või palvete eest.
Tänapäevane komme, mille puhul lapsed käivad kostüümides ukselt uksele maiustusi küsimas, sai eriti populaarseks 20. sajandi Ameerika Ühendriikides.
Inglise keeles tuntakse seda väljendiga trick or treat, mis tähendab ligikaudu „komm või pomm“.
Kas Halloween ja hingedepäev on sama püha?
Kuigi Halloween ja Eesti hingedepäev jäävad lähestikku ning mõlemal on seos surnute maailmaga, ei ole tegemist sama tähtpäevaga.
Eestis tähistatakse hingedepäeva 2. novembril. See on vaikne mälestuspäev, mil meenutatakse lahkunud lähedasi ja süüdatakse nende mälestuseks küünlaid.
Eesti rahvakalendris tuntakse ka hingedeaega, mil usuti, et esivanemate hinged tulevad koju oma lähedasi külastama. Hingedeaja kestus oli piirkonniti erinev ning sellega kaasnesid mitmesugused kombed.
Halloween on seevastu kujunenud paljudes riikides pigem mänguliseks ja meelelahutuslikuks tähtpäevaks, mille juurde kuuluvad kostüümid, kaunistused ja peod.
