Millal võib norskamine viidata tervisemurele?

Miks inimene norskab?

Norskamisheli tekib siis, kui õhk liigub une ajal läbi osaliselt ahenenud hingamisteede ning paneb suu ja kurgu pehmed koed võnkuma. Mida kitsam on õhu liikumiseks jääv ruum, seda tugevam võib olla norskamine.

Norskamist võivad soodustada erinevad tegurid. Mayo Clinicu ja Cleveland Clinicu andmetel võivad seda mõjutada inimese hingamisteede ehitus, ninakinnisus, allergia, külmetushaigus, kehakaal ja magamisasend. Selili magades võib norskamine olla sagedasem või tugevam.

Samuti võib norskamist suurendada alkoholi tarvitamine enne magamaminekut, sest alkohol lõõgastab kurgu lihaseid. Mõnel inimesel võib norskamine olla ajutine ning tugevneda näiteks nohu või muu ninakinnisust põhjustava vaevuse ajal.

Norskamine ei tähenda alati uneapnoed

Ainuüksi norskamine ei tähenda, et inimesel oleks uneapnoe. Samas on vali norskamine üks uneapnoe võimalikest tunnustest.

Obstruktiivse uneapnoe korral ahenevad või sulguvad hingamisteed une ajal korduvalt ning hingamine võib lühikeseks ajaks katkeda. Inimene ise ei pruugi seda märgata ning hingamispause paneb sageli tähele kõrval magav inimene.

Norskamine võib sellisel juhul vahelduda vaiksete hetkedega, millele järgneb õhu ahmimine, norsatus või lämbumist meenutav heli.

Millal tasub arstiga nõu pidada?

Mayo Clinic soovitab norskamisele rohkem tähelepanu pöörata juhul, kui sellega kaasnevad une ajal märgatavad hingamispausid, õhu ahmimine või lämbumistunne. Võimalikule unehäirele võivad viidata ka tugev päevane unisus, hommikused peavalud ja keskendumisraskused.

Arstiga tasub nõu pidada ka siis, kui norskamine häirib regulaarselt enda või kõrval magava inimese und.

Vajadusel saab arst hinnata, kas põhjuseks võib olla uneapnoe või mõni muu uneaegne hingamishäire ning kas on vaja täiendavaid uuringuid.

Norskamise põhjus ei ole kõigil sama

Kuna norskamist võivad põhjustada või süvendada erinevad tegurid, ei ole ka ühte lahendust, mis sobiks kõigile. Mõnel juhul võib abi olla magamisasendi muutmisest või õhtul alkoholi vältimisest, teisel juhul tuleb tegeleda ninakinnisuse või mõne muu põhjusega.

Oluline on jälgida eelkõige seda, kas norskamisega kaasneb muid sümptomeid. Aeg-ajalt esinev norskamine võib olla tavapärane, kuid regulaarset valju norskamist koos hingamispauside või päevase unisusega ei tasu tähelepanuta jätta.

Allikad: Mayo Clinic, Cleveland Clinic.