Milliseid lilli tasub istutada aeda, kus pinnas on savine?

kodus.ee
Siberi võhumõõga õied on enamasti sinised, kuid aretatud on ka valgeid, violetseid ja peaaegu musta värvi õisi. | Shutterstock

Ka savise pinnasega aialapil võib kasvatada erinevaid ilutaimi, tuleb lihtsalt välja valida need õiged. 

Tiigerliilia

Pilkupüüdvate oranži tooni õitega tiigerliiliat on lihtne kasvatada. Taim edeneb hästi ka savipinnases. Tiigerliilia õitseb üldjuhul augustis-septembris, mõnel aastal võib taim juba juulis õide puhkeda. Toitaineterikkas mullas kasvades õitseb ta kuni kuu aega ning teeb isekülvi. Seega – kui on soov saada uusi taimi, tasub rohides olla ettevaatlik. Liilialapsi saab ka lehekaenaldes olevatest mustadest sigisibulatest. Taim sirgub 90-120 cm kõrguseks. Kui liiliat ründab kahjur liiliakukk, siis on parim bioloogiline tõrje nende ärakorjamine.

Punane angervaks

Põhja-Ameerikast pärit punane angervaks on kaunis püsik, keda võib kasvatada nii soolotaimena kui ka rühmas. Taim õitseb augustis kolm nädalat. Roosad lõhnavad õisikud asetsevad leherikaste varte tipus.

Punane angervaks on hea lõikelill. Teda leidub valgest kuni punase eri värvivarjunditeni, näiteks tumeroosa „Venusta“. Kõige rikkalikumalt õitseb taim siis, kui kasvab niiskes toitaineterikkas mullas, näiteks vett kinni hoidvas savipinnases. Taim levib võimsalt edasi. Punane angervaks sirgub 100-150 cm pikkuseks.

Ungari sirel

Õitseb nädala või kaks ning alustab õitsemist hariliku sireli järel. Tugevate juurtega sirelile sobib ka savimaa, ent istutusauku on hea lisada paremat mulda.

Vanas eas taime oksad hakkavad kaarduma. Lehed on elliptilised, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad kollaseks. Õied on roosakasvioletsed, koondunud 10-15 cm pikustesse pööristesse. Õied lõhnavad tugevalt. Ungari sireli kõrgus on 150-400 cm, taim õitseb juunis.

Alpi elulõng

Alpi elulõng võib olla lillakas või valge. See ronitaim sobib nii pinnase katjaks kui ka mööda toestust üles ronima. Taim on kohev juba teisel kasvuaastal. Alpi elulõnga tasub kasvatada ka varju jääva seina ääres, kuna ta õitseb ühtemoodi rikkalikult nii päikese käes kui varjus. Varjus kestab õitsemine ligi kuu. Alpi elulõng kasvab isegi savipinnases, kui istutusauku lisada aiamulda ja pikatoimelist väetist. Paar nädalat pärast istutamist tuleks taimele anda ka lämmastikväetist, kuna savises pinnases on lämmastikku vähe.

Taime kõrgus on 200-400 cm, kui taim sirgub liiga kõrgeks, võib seda ka lõigata. Alpi elulõng õitseb mais- juunis.

Siberi võhumõõk

Siberi võhumõõgale meeldib niiske kasvukoht, ent hästi tuleb ta toime ka kuivas või savises pinnases. Tegemist on võimsa, püstise kasvuga taimega. Õis on enamasti sinine, aretatud on ka valgeid, violetseid ja peaaegu musta värvi õisi.

Kui õitsemine väheneb, tasub risoom välja kaevata ning seda jagada. Siberi võhumõõga jaoks on istutussügavus väga oluline. Risoom tuleb asetada sama sügavale, nagu see enne oli.

Siberi võhumõõk sobib hästi veekogude äärde. Taime kõrgus on 70-100 cm, õitseb juunis ning juulis.

Lepaleheline toompihlakas

Lepalehist toompihlakat võib kasvatada nii hekina kui ka üksikpõõsana. Ta kasvab hästi ning ei vaja toestamist. Toompihlaka magusad ja tervislikud marjad meenutavad maitselt mustikat. Need meeldivad väga lindudele, mistõttu tasub marju nende eest kaitsta. Savimaasse istutades tuleb istutusauku lisada aiamulda. Põõsas kasvab kõige paremini, kui tema jaoks leida avar madal küngas. Kõrgus 200 cm, õitseb juunis.

Näärleheline kibuvits

Näärleheline kibuvits õitseb igal aastal ohtralt ja kaua juunis-juulis. Teda on savimaas lihtne kasvatada ning ta ei vaja sagedat lõikust. Aeg- ajalt tuleb vaid eemaldada vanemaid oksi. Taim kasvab ohtralt juurdevõsusid ning seda tuleb ohjeldada, et ta võimust ei võtaks. Pinnakattetaimed kahandavad juurdevõsude kasvu ja hoiavad pinnast niiskena. Taime kõrgus on 120-200 cm, õitseb juunis-juulis.

 

Sarnased artiklid