Millisest hernesordist saad kaunilt rohelise supi? Nipp, mis aitab hernesupi tekitatud puhituste vastu?
Kaja Kurg
Roheline hernesupp näeb isuäratav ja põnev välja. | Shutterstock

Hernes on väga toitev ja tervislik. Kõnekäänd, et hernes on vaese mehe liha, pole üldse liialdus.

 

Herned on tõesti väga valgurikkad: värsketes terades on taimset valku kuni 9%, kuivatatutes aga lausa viiendiku jagu ehk sama palju kui veiselihas. Võrreldes teiste köögiviljadega annavad herned umbes kaks korda rohkem kaloreid.

Eriti väärtuslik on hernes aga seetõttu, et tema valgud sisaldavad peaaegu kõiki asendamatuid aminohappeid, mis on inimorganismi toimimiseks eluliselt vajalikud.

Rikkalikult on hernestes ka ülivajalikku rasvühendit letsitiini, mida kutsutakse mälu tugevdava toime tõttu koguni ajuvitamiiniks. Roheline hernes sisaldab meie tavaköögiviljadest kõige rohkem seda väärt ühendit.

Herneste söömine mõjub hästi närvisüsteemi talitlusele, sest neis on palju B- vitamiine. Rohkelt on foolhapet, mis täidab meie organismis palju tähtsaid ülesandeid. Ohtralt on mineraalaineid: kaaliumi, fosforit, magneesiumi, kaltsiumi, rauda, joodi, seleeni.

Rohelisi valmimata herneid võid süüa, palju tahad – nemad kõhugaase ei tekita, küll aga hakkavad puhitused vaevama kuivatatud hernestest tehtud toidu puhul. Kõhuvaevade vähendamiseks on soovitatud panna herneste leotusvette veidi köömneid. See pidavat suurendama ka A- ja D-vitamiini kogust hernestes.

 

Kuidas saada roheline hernesupp?
 

Mis värvi on tavaliselt hernesupp? Kollane! Aga roheline on hulga põnevam ja ehk ilusamgi. Rohelise hernesupi saad Jõgeval aretatud põldhernest ’Mehis’, mille seeme on roheline ka kuivatatult.
Lisaks kenale värvile ja väga heale maitsele sobib ’Mehis’ supitegemiseks ka seetõttu, et tal on õhuke seemnekest ja kuivatatud teri ei pea enne keetmist leotama. Saaki hakkab saama 90–120 päeva pärast külvi.

Milliseid hernesorte kevadel külvata, sellest loe siit.

Artikli märksõnad