Mõtled kassi võtmisele? Neid asju peaksid enne kindlasti teadma
Kui vastused on läbi mõeldud, on uue pereliikme tulek palju lihtsam nii inimesele kui ka kassile. | foto: ShutterstockKass võib tunduda koerast lihtsam lemmikloom: temaga pole vaja mitu korda päevas õues käia ja ta saab mõnda aega ka omaette hakkama. Tegelikult tähendab kassi võtmine aastatepikkust vastutust, regulaarseid kulusid ja oma kodu kohandamist. Enne uue pereliikme koju toomist tasub läbi mõelda mõned olulised küsimused.
Kassi võtmine pole mõne aasta pikkune ettevõtmine. Kodukassid võivad elada üle 15 aasta ning osa neist jõuab 20. eluaastani. Seega tasub mõelda mitte ainult sellele, kas kass sobib sinu praeguse eluga, vaid ka sellele, kas oled valmis tema eest hoolitsema siis, kui sinu töö, elukoht või pereolukord muutub.
Kassi vananedes võivad suureneda ka tervisemured ja veterinaarkulud.
Kassiga kaasnevad püsivad kulud
Kassi enda hind või loovutustasu on ainult väike osa tema pidamise kuludest. Regulaarselt tuleb osta kvaliteetset toitu ja kassiliiva ning arvestada veterinaarabi, vaktsineerimise ja parasiiditõrjega.
Lisaks on vaja vähemalt liivakasti, toidu- ja veenõusid, transpordipuuri, kraapimisvõimalust ning mänguasju. Haigestumise või õnnetuse korral võib loomaarsti arve olla märkimisväärne, mistõttu tasub ka ootamatuteks kuludeks valmis olla.
Ka kass vajab tähelepanu
Kassidest räägitakse sageli kui väga iseseisvatest loomadest, kuid see ei tähenda, et nad ei vajaks inimesega suhtlemist ja tegevust.
Kass peab saama mängida, ronida, peituda, ümbrust jälgida ja kraapida. Eriti oluline on see toakassi puhul, kelle kogu maailm piirdub suuresti koduga. Kui keskkond on igav ja kassil pole võimalust oma loomulikku käitumist väljendada, võivad tekkida käitumisprobleemid.
Seega tasub juba enne kassi kojutoomist mõelda, kuhu panna kraapimispuu ning millised kohad võimaldavad kassil ronida ja rahulikult omaette olla.
Kraapimine kuulub kassiks olemise juurde
Kui uus diivan on sulle väga kallis, tasub arvestada, et kass ei mõista automaatselt, miks seda kraapida ei tohi. Kraapimine on kassile loomulik käitumine, mitte pahatahtlikkus.
Selle asemel, et proovida kraapimist täielikult keelata, tuleb kassile pakkuda sobivaid alternatiive. Kraapimispuu või -alus peaks olema piisavalt tugev ja paiknema kohas, kus kass seda päriselt kasutada tahab. Mõnele kassile meeldivad püstised, teisele horisontaalsed kraapimispinnad.
Liivakast vajab läbimõeldud kohta
Liivakasti ei tasu peita lihtsalt sinna, kus inimene seda kõige vähem näeb. Kass peab pääsema sinna hõlpsalt ning kast peaks asuma rahulikus kohas.
Oluline on ka puhtus. Kassid võivad olla määrdunud liivakasti suhtes väga tundlikud ning kasti tuleb regulaarselt puhastada. Kui kass hakkab järsku häda kastist väljapoole tegema, ei tasu seda pidada lihtsalt halvaks käitumiseks – põhjuseks võib olla ka stress, ebasobiv liivakast või terviseprobleem.
Mitme kassiga kodus tuleb arvestada ka suurema arvu liivakastidega.
Kodu tuleb muuta kassile turvaliseks
Enne kassi saabumist tasub kodu vaadata tema pilgu läbi. Kass võib pääseda kohtadesse, kuhu inimene ei arvaks teda ronivat, närida taimi või mängida nööride ja väikeste esemetega.
Eriti tähelepanelik tuleb olla avatud ja tuulutusasendis akendega. Kass võib aknast välja kukkuda või jääda tuulutusasendis akna vahele kinni. Rõdu tuleks vajaduse korral turvavõrguga kaitsta.
Kontrollida tasub ka toataimi. Mitmed tavalised taimed võivad kassidele mürgised olla. Eriti ohtlikud on liiliad – isegi väike kokkupuude liilia osade või õietolmuga võib kassile olla tõsiselt ohtlik.
Karvad tulevad tõenäoliselt koos kassiga
Kui võtad kassi, tuleb suure tõenäosusega leppida ka karvadega riietel, diivanil ja põrandal. Karvade hulk sõltub kassist ja tema karvkattest, kuid ka lühikarvalised kassid ajavad karva.
Regulaarne harjamine aitab lahtiseid karvu vähendada ja annab ühtlasi võimaluse märgata muutusi kassi nahal või karvkattes.
Pikakarvalise kassi puhul tuleb arvestada märksa regulaarsema karvahooldusega.
Mõtle, mis saab kassist siis, kui sina reisid
Kassi võib üldiselt mõneks ajaks koju jätta, kuid see ei tähenda, et ta võiks mitmeks päevaks täiesti üksi jääda.
Enne kassi võtmist tasub läbi mõelda, kes tema eest hoolitseb, kui oled puhkusel, tööreisil või haigestud. Kass vajab värsket vett ja toitu, puhast liivakasti ning kedagi, kes kontrolliks tema enesetunnet.
Kõik kassid pole ühesugused
Üks kass võib tahta suure osa päevast inimese süles veeta, teine eelistab hoida distantsi. Mõni on väga aktiivne ja jutukas, teine vaikne ja rahulik.
Seetõttu ei tasu kassi võtta ainult välimuse järgi. Varjupaigast looma võttes tasub töötajatega rääkida oma elustiilist ja ootustest. Nad tunnevad paljude hoolealuste iseloomu ning võivad aidata leida looma, kelle vajadused sinu koduga paremini sobivad.
Ka vanem kass võib olla suurepärane valik. Tema iseloom on tavaliselt juba paremini välja kujunenud ning täiskasvanud kass ei nõua tingimata nii palju järelevalvet kui energiline kassipoeg.
Veterinaarabi ei ole vajalik ainult siis, kui kass haigestub
Kass vajab ka ennetavat tervishoidu. Loomaarstiga tuleb läbi arutada vaktsineerimine, parasiiditõrje, steriliseerimine või kastreerimine ning muud konkreetse looma vajadused.
Samuti tasub kass kiibistada ja omaniku andmed registrisse kanda. Kiibist üksi pole kadunud looma leidmisel palju kasu, kui selle juurde ei ole registreeritud õigeid kontaktandmeid.
Kass ei ole hetkeemotsiooni ajel tehtav otsus
Kassipoeg võib olla vastupandamatult armas, kuid mõne kuuga saab temast täiskasvanud kass, kelle eest tuleb hoolitseda veel aastaid.
Enne kassi võtmist tasub endalt küsida: kas mul on tema jaoks piisavalt aega, kas saan lubada regulaarseid ja ootamatuid kulusid, kas minu kodu sobib kassile ning kes hoolitseb tema eest siis, kui mina seda teha ei saa?
Kui vastused on läbi mõeldud, on uue pereliikme tulek palju lihtsam nii inimesele kui ka kassile.
.png)









