Muru sammaldub! Mis on valesti?
Kodu&Aed
Kui muru aina niita ning üldse mitte väetada, jääb mullas toitaineid väheks. | Shutterstock

Samblast saab jagu õigete hooldusvõtetega ning tema tekkepõhjuste likvideerimisel. Põhjusi, miks muru hakkab sammalduma, on palju.

 

Maa on muutnud happeliseks

Vihmavesi, kõdukiht, kompost, männi- ja kuuseokkad jne muudavad maa happelisemaks. Murutaimedele see ei sobi, happelises kasvukeskkonnas ei saa nad enam hästi toitaineid omastada ning jäävad nõrgaks. Maa võib olla happeline ka sel põhjusel, et muru rajati turbasegusele mullale. Kui murus kasvavad oblikad, on see märk happelisest mullast.

Happelist mulda tuleb neutraliseerimiseks lubjata. Kui muru on üldiselt hea tervise juures, siis pole põhjust muretseda, kui sügisel hakkab sammal mõnes kohas võimust võtma: kevadel taandub see pealekasvavate kõrrelise ees ruttu.

 

Ebasoodne talv

Palja maaga külm, liiga paks lumevaip, sulamised ja külmumised jt ebasoodsad kasvuolud nõrgestavad ja hõrendavad taimikut. Nii võibki kevadel avastada, et seal, kus sügisel oli ilus roheline muru, laiutab nüüd sammal.

 

Muru on näljas

Kui muru aina niita ning üldse mitte väetada, jääb mullas toitaineid väheks. Iga niitega viiakse ju ära suur hulk vajalikke toitaineid. Näljas murutaimed jäävad nõrgaks, taimik hõreneb ning sammal tungibki sisse. Eriti soodustab sambla levikut kaaliumi vähesus.

Taimik jääb nälga ka pindmise juurestikuga puude all (nt kask, kuusk). Lahendus on lihtne: hakka muru väetama.

 

Liiga madal niitmine

Enamikule murukõrrelistele sobib kõige paremini niitekõrgus 4,5–5,5 cm. Pidev alla 4 cm niitmine kurnab murutaimed välja, sest liblede roheline osa on liiga napp piisavaks fotosünteesiks ning taim ei suuda end n-ö ära toita. Sammal asub pealetungile.

 

Liiga varjuline koht

Kõik murutaimed vajavad päikest, varjus on neil keeruline toime tulla. Sammal sööb seal muru välja. Mõned veidi laiemate lehtedega liigid saavad hakkama ka vähema valgusega, kuid täisvarjus ei kasva nemadki.  „Varjumuruˮ nime all olevast seemnesegust saab murukatte siiski vaid poolvarjulisel kohal. Ilus püsib ta vaid siis, kui teda õige kõrgusega niita, regulaarselt väetada ja õhustada. Ning ikkagi tuleb üsna tihti teha täienduskülvi ning aeg-ajalt ka samblatõrjet.

 

Liigniiskus

Pidev liigniiskus meeldib samuti samblale, aga ei meeldi murukõrrelistele. Olukord laheneb, kui kohta kuivendada. 

 

Tihenenud pinnas

Tihenenud muld on õhuvaene, juured ei saa õhku ja taimik nõrgeneb. Tekivad tühikud, kuhu tungib sammal. Muru õhustamine ja liivatamine parandab muru kasvutingimusi.

 

Kiire vabanemine

Samblatõrjevahenditega saab samblast lahti juba mõne päevaga. Tegu on n-ö eriväetistega, mis sisaldavad lisaks happesust vähendavale ainele ka taimetoitaineid.

Samblatõrjevahend suurendab järsult mulla pealmise kihi pH-d. Sammal ei talu happesuse kiiret muutust ja tõmbub pruuniks. Samal ajal ergutab väetises sisalduv lämmastik murutaimede kasvu. Sammalt tõrjuvaid aineid sisaldavad ka paljud muruväetised, väetist ostma minnes tasub seda meeles pidada (saadaval on näiteks „Muruväetis samblatõrjegaˮ).

Pruunistunud sammalt on lihtne välja riisuda. Täida tekkinud tühikud uue mullaga ja külva muruseeme. Nii saab samblast mõneks ajaks lahti, ent kui sa sambla tekkepõhjuseid ei likvideeri, on ta varsti tagasi, eelkõige niisketes ja varjulistes kohtades.
Liigniiskusest saab jagu, varjust mitte. Aga las siis ollagi varjulised paigad kaetud  pehme samblapadjaga, sammal on ju ilus. Miks näha asjatult vaeva temaga võitlemisel?

 

Lupjamine

Iga 2–3 aasta tagant on soovitatav muru lubjata, et happeliseks muutunud pinnast neutraliseerida. Kasvukeskkond muutub seeläbi samblale sobimatuks, murutaimedele aga just meelepäraseks.

Kõige parem on muru lubjata sügisel, sest sammal alustab pealetungi just sügisel ja talvel. Ühtlasi pärsib sügisene lupjamine muru talvitumishaiguste levikut.

Murule võib külvata ka puutuhka, milles sisalduv kaalium muudab muru vastupidavamaks haigustele ja talvekülmale. Paras kogus on 3–4 kg 100 m² kohta.

Muru võib lubjata ka varakevadel. Tee seda kohe pärast lume sulamist, et lubiaine saaks koos lumesulamis- ja vihmaveega maasse imbuda. Kulub aega, enne kui lubiaine reageerib pinnasega ja mulla pH muutub juurte piirkonnas taimekasvuks taas sobivaks.

Aia- ja murulubi on müügil nii peene jahu kui väikeste terakestena. Vastavalt murupinna suurusele saab valida väiksema (1–2 kg) või suurema (nt 10 kg, 25 kg) pakendi. Lubiaineks on lubjakivi.

Ka humiinhappeid sisaldavad vahendid (Humistar, vihmaussisõnniku leotis, kompostivedelik), mis ergutavad mullaelustiku tegevust ja vähendavad mulla happesust.

Sarnased artiklid