Mustsõstarde tõved ja kahjurid. Kuidas aidata haigestunud põõsast?
kodus.ee
Sõstra-klaastiib. Putuka vastsed põhjustavad okste kuivamist. | Shutterstock

Haiguste ja kahjurite puhangud on olnud aastati ikka erinevad. Näiteks paksu lumega talved on lume all talvituvatele kahjustajatele eriti heaks kasvulavaks. Taimed suudavad end haiguste ja kahjurite eest paremini kaitsta siis, kui on ise tugevad ja elujõulised. Mida aga teha, kui taime siiski häda kimbutab?

Musta sõstra suurim nuhtlus on  sõstra-pahklest. Koduaias, kus põõsaid on vähe, saab seda kahjurit siiski kontrolli all hoida. Selleks tuleb hilissügisel ja kevadtalvel ebaloomulikult ümaraks paisunud pungad ära korjata ja põletada, kolmas kord peab põõsad üle vaatama enne lehepungade avanemist. Toimetades nii igal aastal, on võimalik pahklesta arvukust kontrolli all hoida. Kui nakatunud on kogu põõsas, on tihti mõistlikum see üldse hävitada. Nooremapoolse põõsa võib aga maani maha lõigata, sest mullas pahklest teadaolevalt ei tegutse.

Kui märkad, et lehtede alapinnale on tekkinud kollakad või oranžikad laigud, võib tegemist olla  sõstra-viltroostega. Suve teisel poolel võid lehtedelt leida pruunikaspunased viltjad moodustised. Nakatunud lehed varisevad, võrsekasv aeglustub ning saak väheneb. Et haigusest jagu saada, korista ning põleta varisenud lehed.

Sõstra- ja karusmarja rooste. Sõstra õitsemise ajal tekivad lehtedele, võrsetele ja hiljem ka marjadele kollased või oranžikad kublakesed. Haigust esineb rohkem happelistel ja liigniisketel aladel ning tarnade kasvukoha läheduses. Korista ja hävita nakatunud lehed!

Sõstra oksa-pahksääsk. Punakad vastsed elavad oksa koore all, põhjustades okste närbumist ja murdumist. Enamasti tegutsevad nad nendes osades, mis on eelnevalt kahjustatud. Kahjustunud oksad tuleks ära lõigata ning hävitada.

Sõstra-klaastiib. Vastne kaevandab käike oksa säsis, põhjustades suvel üksikute okste närbumist- kuivamist. Lõika kuivanud oksad põõsast välja ning põleta ära!

Karusmarja-jahukaste. Seda varasematel aegadel probleemiks olnud haigust esineb uutel sortidel järjest vähem.

Lehevarisemistõbi (antraknoos). Haiguse tunnuseks on suve algul mõnede kollasekirjude lehtede esinemine sõstrapõõsastel. Nakatunud lehed varisevad enneaegselt, see halvendab võrsete kasvu ja vähendab saagikust. Kuna seeneeosed talvituvad varisenud lehtedel, tuleb sügisel lehed koristada ja põletada (mitte panna kompostihunnikusse ega multšiks), samuti hoida istandik umbrohupuhtana.

Helelaiskus. Suve teisel poolel tekivad lehtedele valkjashallid pruunikaservalised laigud. Esineb enamasti koos antraknoosiga, sarnane on ka tõrje.

 

Sarnased artiklid