Näonahale meeldib magada just niimoodi. Muidu saad väljaveninud põsed

kodus.ee
Nahk vajab küll vett ja juua tuleb piisavalt, kuid seda peaks tegema pigem päeva esimesel poolel. | Shutterstock

Jutud iluuinaku tähtsusest ei ole võetud tuulest. Halvasti või vähe (vähem kui viis tundi öö jooksul) maganud inimese nahal esineb rohkem enneaegse vananemise märke kui neil, kes magavad öösel kuus kuni kaheksa tundi. 

Ebapiisava une tõttu tekivad pigmendilaigud ja kortsuvõrgustik, nahk lõtvub. Väljapuhanud inimese nahk toibub paremini ka päikesepõletusest ja lööbest.

Nahale ei mõju soodsalt ka õhtune veejoomine, kuna see tekitab silmade alla kotid. Nahk vajab küll vett ja juua tuleb piisavalt, kuid seda peaks tegema pigem päeva esimesel poolel.

Näonaha seisukohalt on kõige parem magada selili ning madala padjaga. Kõhuli magamine venitab põski, vajutab näole kortse, soodustab silmaaluste kottide ja nn buldogipõskede teket.

 

Mis juhtub nahaga

 

35. eluaasta kandis muutub nahk senisest kuivemaks, marrasknahk õheneb vähehaaval ja nahas loomulikult leiduv hüaluroonhappe hulk väheneb.

40. eluaastate keskpaigast alates jätavad nahale jälje üleminekuaastad ja östrogeeni vähenemine organismis. Nahk on üha kuivem, nahapinnal esineb toonimuutusi, ihu on kaotanud osa oma loomupärasest särast. Näojooned lõtvuvad ja poorid näivad suuremana, senisest rohkem võib esineda turseid.

50. eluaastate teises pooles on naha vananemine ilmne – selle vastupanuvõime ja elastsus vähenevad, värv tuhmub, naha struktuur õheneb, sest sellele prinkuse andnud kollageeni ja elastiini moodustumine aeglustuvad. Seda on lihtne kontrollida: käeseljalt pöidla ja nimetissõrmega üles tõmmatud õhuke nahavolt ei silene kohe nagu noorel inimesel, vaid jääb mõneks sekundiks püsima.

 

Stress teeb vanaks

 

Tänapäevased meditsiiniuuringud viitavad sellele, et enne 60. eluaastat ei peaks naha vananemine drastiliselt avalduma – juhul, kui me sööme tervislikult ja kasutame head kosmeetikat. Just elustiil soodustab seda, et nahk vananeb kiiremini kui meie ise.

Üheks naha vananemise põhjuseks on stress. Stressi toimel tegutsevad kaks põhilist hormooni – adrenaliin ja kortisool. Adrenaliin tekitab energiasööstu, edastades organismile sõnumi "Võitle!", samal ajal kui vallanduv kortisool pärsib ettevõtlikkust sõnumiga "Põgene!". See hormonaalne pingpong toimub ka rakutasandil, kurnates nahakudesid.

Küsimus ei ole lühiajalises stressis, ühekordses probleemiga maadlemises, vaid selles, kui stressifoon on pikaaegne. Püsiva stressi, masenduse ja kurvameelsuse mõjul häirub inimese ainevahetus ja sellega koos ka uute, tervete naharakkude sünd.

Nooruslikkus ei peitu ainult välimuses – see ei tähenda tingimata kortsuvaba nahka, vaid pigem hingeseisundit. Kuni pole kadunud uudishimu, on inimene noor.

Palju kasulikku lugemist leiad Kodutohtri raamatust „Sinu imeline nahk“, mille saad tellida siit.

 

Sarnased artiklid