Dr Bürklandi sõnul on nõelravi efektiivne lihase- ja liigesehaiguste korral, seevastu sisehaiguste korral on taimravi tõhusam. "Kuigi nõelravi kasutatakse ka sisemiste probleemide korral, on taimed selle koha pealt natuke tugevamad," kinnitab ta ja jätkab: "Nõelravi kasutatakse väga palju valuraviks: nii valu vähendamiseks kui ka probleemsete kudede tervendamiseks."
Ka migreeni korral kasutatakse nõelravi väga palju, aga kuna sellel võib olla erinevaid põhjuseid, peab arsti hinnangul sageli kaasama ka taimse ravi, harjutused ja muudki. Veel võib nõelravist kasu olla sünnitusabis.
"Nõelraviga saab stimuleerida emaka kokkutõmbeid, lõõgastada emakakaela, kiirendada ja valutustada sünniprotsessi," loetleb dr Bürkland.
Levinud on ka nõelravi kasutamine sõltuvustest vabanemiseks, aga siinkohal kehtib eeldus, et inimene peab seda ise tahtma. "Niimoodi asi ei käi, et keegi toob oma mehe või naise siia, öeldes, et tal on alkoholiprobleem. Sellisel juhul võib panna nõelu sellele, kes teise tõi, temal on probleem, inimesel endal probleemi ei ole. See on sõltuvusravide juures tähtis komponent," rõhutab arst.
"Meetodid on erinevad: mõned ütlevad, et algul tuleb teha nõelravi iga päev, mõned teevad kaks korda nädalas, mõned korra nädalas, aga üldreegel on see, et algul tehakse ravi sagedamini, ja kui läheb paremaks, siis natuke harvemini, et keha hakkaks ise toime tulema. Nõeltega saab vahepeal natuke impulssi juurde anda, et kehal oleks lihtsam hakkama saada, ja ühel hetkel ta seda enam ei vaja," räägib arst.
Mitu nõela?
See, kuhu, kuidas ja kui palju nõelu pannakse, oleneb nii probleemist kui ka praktiseerijast. "Punkte on üle keha: kehatüvel, kätel-jalgadel, näos, peas, kõrvadel. Mõni arst kasutab rohkem distaalseid punkte ehk paneb nõelu ainult jalgade või käte peale, mõnele meeldib panna keha peale, kõhu peale, selja peale, mõni kasutab ainult kõrvapunkte," loetleb dr Bürkland.
Küsimuse peale, kui palju nõelu korraga pannakse, räägib Rene Bürkland loo sellest, kuidas ta tegi Hiinas praktikaid eri õpetajate juures. "Üks õpetaja kasutas patsientidel üht-kaht, kõige rohkem kolme nõela, seevastu teine kuulus arst, kelle juures käis ka väga palju rahvast, kasutas ühel inimesel vähemalt 150 nõela. Ja aja kokkuhoiu mõttes pani ta viis nõela korraga. Mõlema meetod töötas, aga mulle meeldis rohkem see, kes pani vähem nõelu. Tal oli selle kohta hea ütlus: "Vähem teadmisi, rohkem nõelu."
Et kui ei tea täpselt, kuhu panna, paned kõik võimalikud punktid ära, mõni läheb ikka täppi," muigab ta. "Aga keskmiselt pannakse kuni kümme nõela. Võib-olla mõnele inimesele natuke rohkem, kuid sellist sajanõelapatsienti ei ole meil käinud."
Allikas: Kodutohter
