KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

Oled puhkusel, aga ikka väsinud? Need märgid näitavad, et sa ei taastu päriselt

kodus.ee
puhkaminePuhkamine on oskus, mida saab teadlikult harjutada. | foto: Shutterstock

Kätte on jõudnud puhkuste hooaeg. Paljud inimesed jätavad mõneks ajaks töö ja igapäevased kohustused kõrvale ning loodavad lõpuks taastuda. Ometi juhtub sageli, et puhkus saab läbi, kuid enesetunne pole endiselt selline, nagu loodeti. Põhjus võib olla selles, et inimene on küll töölt eemal, kuid pingeline elutempo ja harjumused ei lase täielikult taastuda.

Mõnel inimesel on raske lihtsalt puhata, sest tekib tunne, et kogu aeg peaks midagi tegema. Ka vabal ajal otsitakse tegevusi, mis annavad tunde, et ollakse kasulik. Koristatakse, korraldatakse või lahendatakse teiste probleeme.

Tegelikult on taastumiseks vajalik ka aeg, mil inimene ei pea midagi saavutama. Puhkus ei ole laiskus, vaid aitab säilitada tasakaalu igapäevase koormuse ja taastumise vahel.

Mõnikord muutub puhkus märkamatult uueks ülesannete nimekirjaks. Päevad täituvad väljasõitude, kohtumiste ja plaanidega ning lõpuks pole aega lihtsalt rahulikult olla.

Meeldivad tegevused võivad anda energiat, kuid taastumiseks on vaja ka vaiksemaid hetki. Kui kogu puhkus on tihedalt planeeritud, ei pruugi inimene end tegelikult välja puhata.

Töö on mõtetes ka puhkuse ajal

Kui puhkusel olles kontrollid pidevalt töömeile, mõtled pooleliolevatele ülesannetele või valmistud juba järgmiseks tööperioodiks, võib vaimne koormus püsida kõrge.

Töö ja puhkeaja piiride hoidmine aitab anda inimesele võimaluse päriselt töörežiimist eemalduda. Eriti oluline on see ametites, kus ollakse harjunud pidevalt kättesaadav olema.

Sul on raske hetkes kohal olla

Puhkusel olles võivad mõtted ikka keerelda tulevaste kohustuste, probleemide või tegemata tööde ümber. Sellisel juhul võib olla keeruline nautida isegi meeldivaid tegevusi.

Pikaajaline stress mõjutab inimese enesetunnet, mõtteid ja käitumist ning võib muuta lõõgastumise keerulisemaks. 

Pärast puhkust oled endiselt väsinud

Kui inimene on olnud pikalt suure koormuse all, ei pruugi enesetunne paraneda kohe esimestel puhkusepäevadel. Taastumine võib võtta aega.

Pidev väsimus ei tähenda alati, et puhkusest pole kasu olnud, kuid kui kurnatus kestab pikalt ja hakkab segama igapäevaelu, tasub sellele tähelepanu pöörata ning vajadusel spetsialistiga nõu pidada.

Sa ei leia enam tegevusi, mis rõõmu pakuvad

Kui igapäevaelu on pikalt keskendunud kohustustele, võib inimene eemalduda tegevustest, mis talle tegelikult meeldivad.

Taastumiseks ei pea ette võtma midagi suurt. Mõnele annab energiat looduses viibimine, teisele hobidega tegelemine või lähedastega aja veetmine. Oluline on leida tegevused, mis aitavad end hästi tunda.

Puhkus lõppeb tundega, et midagi jäi tegemata

Kui puhkusest saab lihtsalt paus enne järgmist kiiret perioodi, võib taastumine jääda väheseks. Hästi veedetud puhkus ei pea olema täis sündmusi ja saavutusi.

Mõnikord on kõige taastavam just see, kui jätta aega planeerimata olemiseks.

Kuidas õppida paremini puhkama?

Puhkamine on oskus, mida saab teadlikult harjutada. Esmalt tasub mõelda, millised tegevused päriselt taastavad ja millised võtavad hoopis energiat.

Abiks võib olla tööasjade piiramine väljaspool tööaega, piisav uni, regulaarne liikumine ning aeg tegevustele, mis pakuvad rõõmu ega ole seotud kohustuste täitmisega. Terviseportaal toob vaimse tervise hoidmisel oluliste teguritena välja muu hulgas puhkuse, une, liikumise, tasakaalustatud toitumise ja head suhted.

Puhkuse eesmärk ei ole teha kõike täiuslikult, vaid anda endale võimalus taastuda. Mõnikord tähendab see aktiivseid elamusi, teinekord aga lihtsalt rahulikumat tempot.

Allikad: Tervise Arengu Instituut – vaimne tervis; Terviseportaal – vaimne tervis ja heaolu.


Sarnased artiklid