Peavalul on mitu palet. Mida saad enese heaks ära teha?

Kati Paal / Kodutohter
Tuikav valu meelekohtades – sageli ka vaid ühel pool peas – võib viidata migreenile. | Shutterstock

Mõnel valutab pea üliharva, mõnel aga sageli. Mis on selle põhjus? Kas peavalu võib olla ka menopausi tüütu kaaslane? Perearst Kati Paal seletab teemat lähemalt.

Inimene, kellel pole pea varem valutanud või on seda ette tulnud väga harva, võiks uut tüüpi vaevuse tekkides pöörduda kindluse mõttes alati arsti poole. Kui on välja selgitatud, mis võiks olla peavalu tekkepõhjus, saab leida ka sobiva ravi. Peavalul võib olla väga erinevaid põhjuseid.

Peavalu võib olla esmane (kõige sagedasem on pingepeavalu, aga ka migreen) või teisene ehk kaasneda mõne muu haigusega. Näiteks võib pea valutada kõrgenenud vererõhu korral või ninakõrvalkoobaste põletiku ajal.
Peavalu on sage ka peale traumat ning pärast pikalt või püsivalt sundasendis töötamist, samuti võib pea valutada närvipõletike tõttu näo- või kaelapiirkonnas.

 

Migreen 
 

Menopausiga võib kaasneda hulgaliselt terviseprobleeme, sealhulgas peavalusid. On leitud, et poolel naistest, kellel varem on esinenud migreeni, võivad migreenihood üleminekueas või pärast seda ägeneda. Seda seostatakse östrogeenitaseme langusega.

Tuikav valu meelekohtades – sageli ka vaid ühel pool peas – võib viidata migreenile. Migreenivalu on tavaliselt väga tugev, pulseeriv; inimene pole valu ajal harilikult töövõimeline ning eelistab pigem pikali olla, tahab rahu ja vaikust. Valuga kaasnevad iiveldus, oksendamine, müra- ja valguskartus, teinekord ka nägemishäired, kummaline sipelgate jooksmise tunne kehas ja muu. Migreenihoog võib kesta mõnest tunnist kuni kolme päevani.

On inimesi, kellel ilmnevad migreenihood mitu korda kuus, ja on ka neid, kellel vaid mõne korra elus. Peale hormonaalsete muutuste võib migreenihoo vallandajaks olla ka muutus une-ärkvelolekurežiimis, mõni jook või toit (näiteks tsitrusviljad, šokolaad, vein). Hoo vallandaja on igal inimesel erinev ja selgub enesejälgimise tulemusena.

 

Mõnikord tekib peavalu pingest
 

Pingepeavalu võib samamoodi tunda meelekohtades, kuid pigem on see suruv ning haarab sageli kogu pea; sellega kaasneb ka pinge õlavöötmes. Enamasti kirjeldavad inimesed pingepeavalu kui olukorda, kus pähe oleks justkui surutud väikseks jäänud müts.

Pingepeavalu on üldiselt nõrk või mõõdukas ning hoolimata ebameeldivast enesetundest ollakse võimelised edasi töötama ja toimetama. Niisugune peavalu kestab ühest päevast kuni nädalani, hood korduvad.

Valu seostatakse sundasendis töötamise, ülemäärase lihasepinge ja ka stressiga.

 

Võiks pidada päevikut
 

Kui peavalud vaevavad, on soovitatav hakata pidama peavalupäevikut, mis tuleks arsti vastuvõtule kindlasti kaasa võtta. See ei pea olema väga üksikasjalik, kuid päevikusse tuleks üles märkida, millal ja kuidas pea valutas, millega seda leevendasite ja kuidas see aitas.

Oma peavalu tugevuse hindamisel on mõistlik kasutada skaalat ühest kümneni, kusjuures üks märgib väga nõrka ja kümme maksimaalset valu. Niisugune päevik aitab arstil diagnoosi panna ja ravi määrata.

 

Eneseabi ja arstirohud
 

Peavalu täpsem ravi oleneb alati põhjusest, kuid on meetmeid, mida võib alati rakendada ja mida saab igaüks enda heaks ära teha.

Peavalu aitavad ennetada ja ravida:

* kindel une-ärkvelolekurežiim;

* korrapärased söögiajad;

* mõõdukas kehaline koormus;

* võimlemis- ja venitusharjutused õlavöötme piirkonnale;

* piisav vedeliku tarbimine.

Peavalu vastu aitavad ka massaaž, spaaprotseduurid ja nõelravi. Vajaduse korral tuleb kasutada valuvaigisteid: paratsetamooli üks gramm kuni kolm korda päevas, ibuprofeeni 400 milligrammi kuni kolm korda päevas.

Allikas: ajakirja Kodutohter veebruari number

Artikli märksõnad