Puugihooaeg pole veel läbi: mis vahe on puukentsefaliidil ja borrelioosil?

Üht põhjustab viirus, teist bakter

Puukentsefaliiti põhjustab viirus, borrelioosi aga Borrelia bakter. Sellest tuleneb ka oluline erinevus ennetamises ja ravis. Terviseameti järgi puudub puukentsefaliidil spetsiifiline ravi, kuid haiguse vastu saab vaktsineerida. Borrelioosi vastu vaktsiini ei ole, kuid seda ravitakse antibiootikumidega.

Erinev on ka nakkuse ülekandumise kiirus. Puukentsefaliidi viirus võib inimesele kanduda juba mõne tunni jooksul pärast puugi kinnitumist. Borrelioosi põhjustava bakteri ülekandumine võtab üldjuhul kauem aega. Igal juhul tuleks puuk nahalt eemaldada võimalikult kiiresti.

Punetav laik võib viidata borrelioosile

Borrelioosi üks tuntumaid tunnuseid on puugihammustuse piirkonda tekkiv ja järk-järgult laienev punetav laik ehk rändav erüteem. Terviseameti andmetel tekib see tavaliselt 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust ning esineb 60–80 protsendil nakatunutest.

See tähendab, et borrelioos võib kulgeda ka ilma iseloomuliku nahapunetuseta. Haigusega võivad kaasneda palavik, peavalu, nõrkus, pearinglus ning lihase- ja liigesevalud. Ravimata borrelioos võib hiljem kahjustada närvisüsteemi, liigeseid või südant.

Terviseamet märgib, et borrelioosi registreeritakse Eestis aasta ringi. Talvel diagnoositud juhud võivad olla seotud varem saadud nakkuse tüsistuste või jääknähtudega.

Puukentsefaliit võib alguses meenutada grippi

Puukentsefaliidi esimesed sümptomid võivad Terviseameti järgi ilmneda 1–2 nädalat pärast nakatumist ning meenutada gripilaadset viirushaigust: tekkida võivad palavik, pea- ja lihasevalu.

Haigus võib sellega piirduda, kuid ligikaudu kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi levida ajju ja ajukelmetele. Siis võivad tekkida kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine ja uimasus. Haiguse järel võivad mõnel inimesel püsida ka tasakaalu-, koordinatsiooni-, mälu- või keskendumishäired.

Mida teha, kui leiad puugi?

Terviseamet soovitab puugi nahalt eemaldada esimesel võimalusel. Puugist tuleks haarata võimalikult pea lähedalt, näiteks peenikeste pintsettidega, ning see ettevaatlikult välja tõmmata. Puugi tagakeha ei tohiks pigistada ega millegagi määrida. Seejärel tuleks hammustuskoht pesta vee ja seebiga või puhastada desinfitseeriva vahendiga.

Pärast puugihammustust tasub oma tervist jälgida. Kui tekib laienev nahapunetus, palavik, tugev peavalu või muud ebatavalised haigusnähud, tuleks pöörduda arsti poole.

Ka sügisel tasub pärast metsas, pargis või kõrges rohus viibimist kontrollida nii ennast, lapsi kui ka lemmikloomi. Suve lõpp ei tähenda veel automaatselt puugihooaja lõppu.

Allikas: Terviseamet