Puuhooldusnipid | 7 tõde puulõikuse kohta
Anu-Kristin Tara
Aias võiks olla vähemalt üks suurem lehtpuu ja mõned igihaljad okaspuud. | Shutterstock

Kõrghaljastus ehk suured kõrged puud aias võivad aiaomanikule olla õnnistuseks või mureallikaks.

Kauni laiuva võraga õigel kohal kasvav lehtpuu annab kodumaisele aiale euroopalikku hõngu, pakkudes suvel varju keskpäevaseks siestaks või kohvipausiks ning kenitledes talvel lumise oksamustriga. Samas on inimestele ja hoonetele ohtlikud valguse- ja hooldusepuuduses väljaveninud, aeg-ajalt kuivanud oksi pillutavad mitmekümnemeetrised puud. Ka tervet aeda päikese eest varjutavad ja tüvel seeni kasvatavad puud nõuavad kiiret tegutsemist.

 

Vana aia võlu
 

Kui oled värskelt vana aiaga eramajja kolinud, ei maksa puude eemaldamisega kiirustada. Aial soovitatakse lasta vähemalt aasta meeltes settida. Jälgi puid erinevatel aastaaegadel, vaata, kuidas nad mõjutavad teiste taimede ja aiaosade elu. Võib-olla selgub hoopis, et esialgu seganud puu enam ei häiri, vaid hoopis ehib aeda.

Kindlasti tuleks aiast eemaldada kuivanud, väga viltu vajunud ja majale-hoonetele väga lähedal olevad ning neid kahjustavad puud. Linnades ja asulates tuleb puude maharaiumiseks ning suuremaks võrahoolduseks taotleda raieluba, omavoliliselt ei tohi nende kallale minna. Hoolduslõikusloale on märgitud ka üksikasjad, kes ja kuidas võib puid käsitleda.

 

Kui tihti puid hooldada?
 

Kauni ilupuu kujundamine algab juba puukoolis. Kui teha seda korralikult ja õigesti puu esimesed 15–20 aastat, jääb tulevikuks ainult väga kerge hooldus nagu kuivanud ja valesti kasvavate noorte okste eemaldus. Aiaomanikke hirmutav vesivõsude vohamine tabab ainult väga tugevalt tagasilõigatud puid, mille võrast ja/või tüvest on suur osa (lõikehaav on suurem kui 10 cm) eemaldatud.

Vesivõsusid kasvatavad ka tulbastatud puud, sest puu üritab kaotatud lehemassi kiiresti taastada. Neid puid tuleb lõigata regulaarselt iga paari-kolme aasta tagant kuni nende surmani, mis võib olenevalt puu liigist saabuda järgneva 5–6 aasta jooksul.

Reeglina lõigatakse puid tihemini ja väiksemate okste kaupa. See kahjustab puid vähem kui korraga paljude ja jämedate okste äralõikamine.

Grupina kasvanud, liitunud võradega suurtest puudest on keeruline mõne väljaraiumisega ilusat tulemust saavutada. Lehtpuud suudavad aja jooksul täita võraaugud uute okstega, kuid okaspuud oma võra ei taasta.

 

Millal puid hooldada?
 

Puid võib hooldamiseks lõigata põhimõtteliselt aastaringselt, välja arvatud kevadise mahlajooksuga kaske ja vahtrat. Aedniku seisukohalt on puude talvine ja varakevadine lõikus parem, sest siis on võra lehevaba ja hästi eristatav, samuti ei ole muid aiatöid. Puu seisukohalt on aga parim aeg kesksuvi, juuni keskpaigast augusti lõpuni. Sel ajal paranevad väiksed, kuni 7 cm läbimõõduga lõikehaavad kõige kiiremini.

 

Kuidas lõigata?
 

Puu võrast eemaldatakse hoolduslõikuse käigus kuivanud ja vales suunas kasvavad, ristuvad oksad, vajadusel võra ka hõrendatakse ja tõstetakse. Oksad eemaldatakse alati okste ristumiskohast, mitte kunagi suvaliselt oksa keskelt, nii et jäävad inetud tüükad. Sellist puude rikkumislõikust harrastavad elektriliinide puhastajad, kuid see on esiteks kole ning teiseks kahjustab puud.

Oks tuleb lõigata alati oksakrae pealt ja õige nurga alt ning tüükaid ei tohi jätta! Surevate tüügaste kaudu sisenevad puu tüvesse mädanikutekitajad, kelle eoseid on õhk täis aastaringselt.

 

Kas lõigata ise või kutsuda abi?
 

Luua Metsanduskoolis on välja õpetatud juba kuus lendu puuhooldajaid ehk arboriste, kelle poole võib alati pöörduda nii suurte kui ka väikeste puude küsimustes. Arboristid suudavad puu langetada või hooldada vajadusel nii tõstukilt kui ka ronimisköite abil, kitsastes ja keerulistes tingimustes ja kiiresti, kuid eelkõige ohutult nii inimestele kui ka hoonetele!

 

Milliseid puid istutada ja kui kaugele majast? 
 

Puude valikul tuleb eelkõige arvestada krundi või aia suurusega. Väiksesse linnaaeda vali väiksemakasvulised või kitsa võraga nn püramiidvormid. Suures maa-aias võib mängida suuremate ning kõrgemate puuliikide ja sortidega. Kindlasti väldi juurevõsusid ajavaid puid (tuntumad on pappel, haab, kreek).

Puu istutamisel soovitan valida puukoolist juba suure, 2–3 meetri kõrguse koolitatud võra ja juurekavaga puuistiku, mis annab aias kohe ilmet ega jää kogemata muruniiduki või neljajalgsete sõprade teele. Suured istikud lähevad isegi paremini kasvama kui väikesed ja nende aastakasv võib olla hoogne pool meetrit.

Aias võiks olla vähemalt üks suurem lehtpuu ja mõned igihaljad okaspuud, kes toovad aeda aastaringse roheluse. Hoonetest ja vundamentidest tuleb puu istutada vähemalt poole täiskasvanud puu võra läbimõõdu kaugusele.

 

7 tõde puulõikuse kohta
 

1. Majale liiga lähedal asuv, kuivanud, murdunud või rippes puu on ohtlik ja tuleb kindlasti eemaldada.

2. Ohtlike puulangetamistööde või oksalõikuse jaoks kutsu kogenud arborist – see on parem puule ja ohutum hoonele.

3. Uuri, kas puu lõikuseks või langetamiseks krundil on vaja luba, muidu saad trahvi.

4. Oks lõika alati oksakrae pealt tüügast jätmata, siis ei tule selle kaudu puusse mädanikutekitajad.

5. Tugev tagasilõikus tekitab alati vesivõsusid ning edaspidi tuleb puud regulaarselt hooldada ja pügada.

6. Aednikule on parim aeg lõikuseks varakevad, sest puu võra on selgesti eristatav. Puule on parim lõikuseaeg suvel, sest siis paranevad väiksed lõikehaavad kõige kiiremini.

7. Uue puu istutamisel kaalu hoolega, kui kõrgeks see võib tulevikus kasvada. Väiksele krundile vali madalakasvuline ilupuu, sel moel väldid kallist ja ohtlikku hooldust.

Allikas: Kodu&Aed

Sarnased artiklid