Segadus kasvab üle pea! Kuidas kolimisel korda hoida?
| foto: ShutterstockElukohavahetus on suur samm, millega kaasnevate tööde ja tegevuste seas mängib tähtsat rolli koristamine. Kui nendeks koristustöödeks targalt valmistuda, võib kolimisest lausa kerge protsess saada, kui plaani pidades koristamine tahaplaanile jätta, võib murekoorem sellest aga hoopis kasvada.
“Mida puhtamana hoiad eluruume sel ajal, kui seal elad, seda kergemaks saab koristamine siis, kui kolima hakkad. Igaühe standardid oma isiklikule ruumile on erinevad, kuid välja kolides tuleks jätta endast maha ruum, millesse igaühel oleks hea meel sisse kolida, seda eriti üüritud kodus. See tähendab, et ruume tuleks hakata ette valmistama juba siis, kui esimesed kolimisplaanid tekivad, mitte oodata nende kinnitamist, et tööga algust teha. Sedasi väheneb hilisem vaev ning on võimalik protsessile mõistliku süsteemiga läheneda, selle asemel et hiljem viimasel hetkel asju üle jala teha,” selgitab Krausberg Eesti OÜ teenindusjuht Urve Vanker.
Ära võta vanast kodust mustust kaasa!
Koristusplaani koostades tuleks esimese sammuna teha eluruumidele põhjalik ülevaatus, uurida läbi kõik nurgad ja praod, kuhu võivad olla tekkinud mustusekolded. Erilist tähelepanu tuleb sealjuures pöörata köögile, sanitaarruumidele ja küttekolletele. Inspektsiooni käigus võivad ilmneda murekohad, mis vajavad põhjalikku tähelepanu, näiteks hallitus, katlakivi või settinud rasv.

Urve Vankri sõnul laseb vajalike puhastustööde täpne kaardistamine selgelt ette aimata kuluvat aega, varuda vajalikke töövahendeid ning isegi abikäsi leida, kui neid peaks tarvis olema. Elukohavahetus on ka suurepärane võimalus oma asjade seas korda luua ning vabaneda kõigest, mida pole enam vaja.
“Kolimine ja puhastamine peaksid igas etapis käsikäes käima. Asju pole mõtet enne kokku pakkida, kui need on sorteeritud ja puhtad – pärast kolimist ei ole kellelgi jaksu hakata neid eraldi ette võtma ning siis on juba ka uue kodu puhtus käest libisenud. Kindlasti tuleks enne pakkimist läbi sorteerida ja puhtaks teha kõik riided ja anda ära need, mida enam tarvis ei ole. Puhtaid talveriideid on hea näiteks vaakumpakendada, neid pole suvisel ajal kolides vaja kohe lahti pakkida ning sedasi võtavad need palju vähem ruumi. Muude esemete puhul on kasulik pakkida kõik asjad ruumide järgi, selle süsteemi märgistamiseks saab kasutada näiteks värvikoodi ja märgistada kõik kastid vastavat värvi kleepsuga, et hiljem kõike lihtne leida oleks,” jagab Urve Vanker.

Üürides tuleb olla hoolikas nii saabudes kui lahkudes!
Üürilepingutes on tihti põhjalikult täpsustatud, millistele tingimustele peab ruum vastama, et saada tagatisraha täies ulatuses tagasi. Lisaks loomulikule kulumisele võib üüriperioodil tekkida ruumides muid kahjustusi, uut üürilepingut sõlmides on mõistlik kohe kaardistada ja üles pildistada kõik olemasolevad ja ka võimalikud tulevased kahjustused – näiteks praod vuugivahedes, milles hakkab suure tõenäosusega kasvama hallitus –, et vältida hilisemaid nõudeid. Urve Vankri sõnul on aga suur osa näilistest kahjustustest võimalik oskusliku puhastamisega ise likvideerida, selle käigus raha isegi kokku hoides.
“Kõige levinumad kahjustused, mida tegelikult kergelt korda teha annab, on määrdunud seinad. Kolimise käigus, aga ka näiteks laste või lemmikloomadega peredes, võib ikka juhtuda, et sein saab mõne kriimu või pleki osaliseks. Värvitud seina puhul saab siis kasutada melamiinšvammi, mis pärast kerget niisutamist kenasti plekid eemaldab. Enne tuleb aga kindel olla, millist värvi seintel kasutatud on, osad seinavärvid kuluvad ka väga kerget survet kasutades maha. Tõrksamate plekkide puhul on viimases hädas võimalik kasutada ka sobivas toonis värvimarkerit, millega saab määrdunud koha lihtsalt ära katta,” jagas Urve Vanker.

Uut kodu vastu võttes ei pruugi suuremad koristustööd vajalikud olla, kui vaatlusel midagi silma ei paista. Värskelt valminud kodudes võib vahel esineda ehitustolmu jääke, mille eemaldamisel tuleb väga hoolikas olla, kuna tegemist on tervisele kahjulike materjalidega nii sissehingamisel kui kokkupuutel nahaga.
Lisaks nähtavale mustusele võib uues kodus igaks juhuks üle puhastada olulisemad puutepinnad, nagu ukse- ja aknalingid, köögimööbli käepidemed ja lülitid. Urve Vankri sõnul tasuks lisatähelepanu pöörata ka suurematele bakterikolletele, eelkõige vetsus ja vannitoas – isegi kui pinnad tegelikult juba enne puhtad olid, pakub see sisseseadmise keskel veidike südamerahu.
.png)









