Sibula hakkimine ajab nutma? Need nipid aitavad pisaraid vähendada

Sibula lõikamisel purunevad selle rakud ning käivitub keemiliste reaktsioonide ahel. Selle käigus tekib lenduv ühend syn-propanethial-S-oxide ehk sibula niinimetatud pisarategur. Õhku sattunud ühend jõuab silma pinnale, ärritab seda ja kutsub esile refleksiivse pisaravoolu.

Üks paremini põhjendatud nippe on ühtlasi kõige lihtsam: haki sibulat terava noaga.

2025. aastal avaldatud uuringus jälgisid teadlased kiire kaamera abil, mis sibulaga lõikamise hetkel toimub. Selgus, et nüri tera surub sibulakudet enne selle läbistamist tugevamalt kokku. Kui kude lõpuks puruneb, paiskuvad sellest välja suurema energiaga tilgakesed. Nüri ja kiiresti liikuv tera tekitas rohkem ning tugevamaid pritsmeid.

Terav nuga lõikab sibulakoe puhtamalt ja vajab vähem jõudu. Seega on põhjust arvata, et terava noaga hakkides jõuab õhku vähem sibulast pärinevaid tilgakesi.

Praktiline järeldus on lihtne: kui sibul paneb silmad tugevalt kipitama, tasub esimesena kontrollida, kas kööginuga vajab teritamist.

Sama uuring annab põhjuse ümber mõelda ka teise köögiharjumuse. Sibulat ei pea pisarate vältimiseks võimalikult kiiresti läbi hakkima. Katsetes suurendas suurem lõikamiskiirus sibulast paiskuvate tilgakeste hulka ja energiat. Seega tasub kasutada teravat nuga ning teha kontrollitud ja sujuvaid lõikeid, mitte sibulat jõuga hakkida.

Suuna õhk endast eemale

Sibula pisarategur peab pärast tekkimist jõudma läbi õhu silmadeni. Seetõttu võib aidata korralik ventilatsioon.

Haki sibulat töötava köögikubu läheduses või kasuta väikest ventilaatorit, mis suunab õhu lõikelaualt sinu näost eemale. Eesmärk pole sibula keemilist reaktsiooni peatada, vaid vähendada ärritava aine hulka, mis sinu silmadeni jõuab.

See on ka põhjus, miks sibula hakkimine hästi ventileeritud ruumis võib olla märksa meeldivam kui väikeses kinnises köögis.

Hoia nägu lõikelauast kaugemal

Ka see soovitus tuleneb samast põhimõttest. Mida lähemal on silmad värskelt lõigatud sibulale, seda kergemini jõuavad lenduvad ühendid ja lõikamisel tekkivad mikroskoopilised tilgakesed silmadeni.

Sibula kohale kummardumise asemel tööta võimalusel normaalsel töökõrgusel ning ära hoia nägu otse lõikelaua kohal.

Kui oled eriti tundlik, aitavad kaitseprillid

See võib tunduda koomiline, kuid füüsilise barjääri kasutamine on väga lihtsa loogikaga lahendus.

Kui tihedalt istuvad kaitse- või ujumisprillid ei lase sibulast vabaneval ärritaval ainel silma pinnale jõuda, ei saa see seal ka samal viisil ärritust esile kutsuda.

Tavalistest prillidest on vähem kasu, sest õhk pääseb nende ümbert vabalt läbi. Kõige tõhusam barjäär on selline, mis istub silmade ümber tihedalt.

Kas sibula jahutamine aitab?

Sibula külmkappi panemist soovitatakse sageli, sest madalam temperatuur võib aeglustada keemilisi reaktsioone ja vähendada lenduvate ühendite eraldumist.

Selle nipi puhul on otsene teaduslik tõendus siiski nõrgem kui näiteks terava noa kasutamise puhul. Seetõttu võib jahutamist proovida, kuid seda ei tasu esitleda kindla pisaravastase lahendusena.

Kui soovid katsetada, võib sibula enne hakkimist mõneks ajaks külmkappi panna. Sibula pikaajaliseks säilitamiseks ei ole külmkapp aga tingimata vajalik.

Aga vesi?

Vesi võib sibula lenduvaid ühendeid kinni püüda, mistõttu kohtab soovitust hakkida sibulat jooksva vee all või lausa veega täidetud anumas.

Pisarate seisukohalt võib põhimõte olla arusaadav, kuid köögiohutuse seisukohalt pole sibula vee all noaga hakkimine kuigi hea mõte. Märg sibul, käed ja lõikepind muudavad noa käsitsemise ebamugavamaks.

Kui valida vee ja hea ventilatsiooni vahel, on viimane märksa praktilisem.

Näts, leib ja lusikas võib kõrvale jätta

Internetist leiab terve hulga sibulapisarate vastaseid nippe: näri hakkimise ajal nätsu, hoia suus vett või leivatükki, pane lusikas suhu või süüta lõikelaua kõrvale küünal.

Nende võtete toimimise kohta ei ole head teaduslikku tõendusmaterjali.

Põhiprobleem jääb samaks: sibula lõikamisel tekib silmi ärritav aine ning pisarate vähendamiseks tuleb kas piirata selle tekkimist ja levikut või takistada selle jõudmist silma pinnale. Lusikas hammaste vahel seda ei tee.

Kõige lihtsam lahendus: terav nuga ja hea õhuvahetus

Seega kui ei taha iga sibula hakkimiseks ujumisprille pähe panna, tasub alustada kahest lihtsast asjast: kasuta teravat nuga ning hoolitse selle eest, et õhk liiguks lõikelaualt näost eemale.

Lisaks tasub sibulat lõigata rahulike ja kontrollitud liigutustega ning vältida otse lõikelaua kohale kummardumist.

Pisarate täielikku vältimist ei saa need võtted kõigile garanteerida. Inimesed reageerivad sibula ärritavale ainele erinevalt ning ka sibulad ise erinevad teravuse ja pisarateguri hulga poolest. Kuid erinevalt paljudest internetis levivatest köögitrikkidest on vähemalt nende soovituste taga arusaadav füüsikaline või keemiline põhjus – ja terava noa puhul nüüd ka otsene katseline tõendus.

Loe ka: Siiruviiruline sibul. Millist kasvukeskkonda eelistab harilik sibul? 

Kaunilt punasiiruviiruline ja eriti tervislik