Soovimatud külalised lemmikloomade karvakasukas: kärntõvest kuulmelestani
Merit Sell
Kassid kannavad tihti kuulmelesta, mis põhjustab sügelust kõrvas ja kõrvalestal. | Shutterstock

Koos kevade ja suvega ärkavad ka mitmesugused tüütud satikad ja puugid, mis koos loodust nautivate lemmikloomadega satuvad meie elutuppa. Millised pahalased meie kasse ja koeri siis kiusavad?

Üldiselt elavad loomade välisparasiidid ainult loomade peal. Kui mõni nendest peaks inimese nahal punetust tekitama, siis looma ravimise korral kaob ka inimesel põletikureaktsioon.


Puugid

Puugid ootavad saaki rohu sees ja haaravad kinni looma jalgadest. Seejärel kõnnivad nad mööda karvastikku kõrgemale ja valivad välja meelepärase koha, kus alustavad toitumist. Kahjuks pole täissöönud puugid mitte ainult koledad vaadata, vaid kannavad inimestele ka raskeid haigusi nagu borrelioos ja entsefaliit.

Tänapäeval on puugirohtusid mitmeid. On tilgana turjale manustatavaid, suukaudseid ja puugivastaseid kaelarihmasid. Enamasti on nad ka kirbuvastased, seega saab võidelda mitme parasiidi vastu korraga.

Esmane soovitus on kasutada puuke peletavaid vahendeid. Sellised ravimid hoiavad puugid eemale, nii et puuk ei tahagi looma peale tulla. Siis ei leia ka koera või kassi pealt elusaid või surnud puuke.

Kui puugirihma kasutada, siis see peab olema efektiivne. Kui puugid kogunevad puugirihma alla, siis tasuks mõelda turjatilga või suukaudse puugirohu kasutamisele.

Suukaudsetel puugi- ja kirbuvastastel ravimitel puudub peletav efekt. Selleks et puuk sureks, peab ta esmalt loomale kinnituma. Suukaudsed ravimid on efektiivsed kuu aega, mõni preparaat kauemgi.

 

Kirbud

Kirp on sage sügeluse põhjustaja. Kirpe me üldjuhul ei näe, ta hüppab looma peale, et toituda, ja lahkub. Kõige tüüpilisem nähtus on kirbuhammustuse puhul, et loom istub isegi kõndimise pealt ja näksib tagakeha hammastega. Mõnikord ta lausa „hüppab” peaga tagakeha piirkonda. Allergilisel loomal võib sügelus kesta pärast üht kirbuhammustust veel pikka aega. Loomaarstid soovitavad igasuguse nahahaiguse korral kõigepealt mõelda, kas kirbutõrje on korralikult tehtud.

 

Rebaste kärntõbi

Viimastel aastatel on aktuaalseks saanud ka rebaste kärntõvest rääkimine. Tegemist on nahalestaga, kes elab koera naha sees ja pole palja silmaga eristatav. Kõige sagedasem haigustunnus koeral on tugev sügelus. Võib esineda ka nahapõletik ja karva väljalangemine. Kärntõve ravi saab määrata ainult loomaarst, sest see vajab retseptirohtusid. Mõnikord on vaja kasutada ka antibiootikume ja muud toetavat ravi.

 

Täid

Koertel ja kassidel võivad elada ka täid ja väivid. Neid saab tuvastada valgete kõõmataoliste täppide järgi. Ravimid on loomakliinikus või apteegi veterinaarialetis käsimüügis olemas.

 

Kasside kuulmelest

Kassid kannavad tihti kuulmelesta, mis põhjustab sügelust kõrvas ja kõrvalestal. Tihti on nakatunud kassi kõrvad katki kraabitud, kõrvast paistab kohvipaksutaoline tume nõre. Selle haiguse saab ta teise kassi käest. Ravim on olemas ja selle saab välja kirjutada loomaarst.

Allikas: Kodu&Aed

Artikli märksõnad