Tehisintellekt kui terapeut: millal võib sellest abi olla ja millal teeb see hoopis kahju?

ChatGPT populaarsust vaimse tervisega seotud küsimustes on lihtne mõista. Erinevalt psühholoogist on vestlusrobot kättesaadav ööpäev läbi, vastab kiiresti ning selle kasutamiseks ei pea aega broneerima.

New Yorgis töötava kliinilise psühholoogi Geoffrey Goldi sõnul kasutavad inimesed tehisintellekti sageli oma tunnete ja probleemide lahtimõtestamiseks. Ka tema patsiendid on rääkinud, et küsivad teraapiakohtumiste vahel ChatGPT-lt nõu erinevate olukordade kohta.

Kuid kas vestlusrobotist võib vaimse tervise hoidmisel päriselt abi olla?

Tehisintellekt võib aidata mõtteid korrastada

Chicago kliinilise psühholoogi Adia Goodeni sõnul ei ole tehisintellekti kasutamine vaimse tervise toetamiseks tingimata halb mõte. Oluline on aga mõista, millistes olukordades sellest kasu võib olla.

Näiteks võib ChatGPT aidata koostada päevikuküsimusi, mille abil oma mõtteid ja tundeid paremini mõista. Samuti saab paluda selgitada lihtsaid lõõgastumis- või hingamisharjutusi, mis võivad aidata stressirohkes olukorras rahuneda.

Sellised ülesanded on suhteliselt konkreetsed ega nõua keerulise psühholoogilise olukorra hindamist.

Probleemid võivad tekkida siis, kui inimene hakkab tehisintellektilt ootama vastuseid tõsistele suhteprobleemidele, vaimse tervise häiretele või olulistele eluotsustele.

ChatGPT ei suuda asendada inimlikku kontakti

Psühholoogide sõnul on teraapia üks olulisemaid osi terapeudi ja patsiendi vaheline usalduslik suhe.

Inimene ei väljenda oma tundeid ainult sõnadega. Kehakeel, hääletoon, näoilmed ja vaikimine võivad anda olulist teavet selle kohta, mida inimene tegelikult kogeb.

Psühholoog oskab neid märke märgata ja vajaduse korral täpsustavaid küsimusi esitada.

Tehisintellekt võib küll koostada empaatilise ja toetavana mõjuva vastuse, kuid sellel puudub inimesele omane emotsionaalne kogemus. Samuti ei pruugi see märgata olukordi, kus inimese sõnad ja tegelik enesetunne on vastuolus.

Vestlusrobot võib sinuga liiga kergesti nõustuda

Üks tehisintellekti võimalikest puudustest on kalduvus kasutajaga nõustuda, isegi kui tema seisukoht vajaks kriitilisemat käsitlemist.

Näiteks võib inimene pärast tüli partneriga kirjeldada olukorda ainult enda vaatenurgast. Vestlusrobot võib pakkuda toetavat vastust, kuid jätta tähelepanuta teise osapoole seisukoha või kasutaja enda käitumise.

Psühholoog Adia Goodeni sõnul seisneb teraapia väärtus muu hulgas selles, et spetsialist oskab inimese mõtteid ja käitumist sobival viisil kahtluse alla seada.

Terapeut ei pea alati patsiendiga nõustuma. Mõnikord on just vajalik suunata inimest oma olukorda teise nurga alt vaatama.

Liigne kasutamine võib probleeme süvendada

Kuigi võimalus igal ajal oma muredest rääkida võib tunduda kasulik, võib pidev vestlusrobotiga suhtlemine mõnel juhul hoopis takistada probleemidega toimetulekut.

Näiteks võib inimene analüüsida ühte ja sama vestlust või konflikti korduvalt, küsides tehisintellektilt järjest uusi tõlgendusi. Selle asemel et lahendusele lähemale jõuda, võib ta jääda oma mõtetesse kinni.

Gooden hoiatab ka selle eest, et kui tehisintellekt muutub peamiseks emotsionaalse toe allikaks, võib inimene hakata vähem suhtlema sõprade ja lähedastega.

Inimlik kontakt ja lähedaste toetus on aga vaimse heaolu seisukohalt olulised.

Kuidas ChatGPT-d vaimse tervise toetamiseks kasutada?

Psühholoogid soovitavad seada tehisintellekti kasutamisele selged piirid.

Esiteks võiks vestlusrobotilt küsida pigem konkreetseid praktilisi soovitusi, mitte oodata, et see lahendaks keerulised emotsionaalsed probleemid.

Näiteks võib paluda koostada viieminutilise hingamisharjutuse, pakkuda päevikupidamiseks küsimusi või selgitada, kuidas ära tunda negatiivseid mõttemustreid.

Teiseks tasub piirata vestlustele kuluvat aega. Kui inimene kulutab tunde sama probleemi analüüsimisele, kuid ei tunne end pärast seda paremini, võib olla mõistlik vestlus lõpetada ja otsida tuge mujalt.

Kolmandaks tuleb arvestada, et tehisintellekt võib eksida. Ka enesekindlalt esitatud nõuanne ei pruugi olla õige ega sobida konkreetse inimese olukorraga.

Samuti tasub mõelda privaatsusele. Vestlusrobotile ei ole mõistlik jagada rohkem tundlikke isikuandmeid kui hädavajalik ning enne terviseinfo sisestamist tuleks tutvuda kasutatava teenuse andmekaitsetingimustega.

Millal tuleks pöörduda päris spetsialisti poole?

ChatGPT ei ole sobiv asendus professionaalsele abile, kui inimene kogeb püsivat ärevust, depressiooni sümptomeid, sõltuvusprobleeme või muid vaimse tervise muresid, mis häirivad igapäevaelu.

Samuti ei tohiks tehisintellektile loota kriisiolukorras või enesevigastamise mõtete korral. Sellistes olukordades on oluline pöörduda tervishoiutöötaja või kriisiabi poole.

Psühholoogide sõnul võib tehisintellekt olla kasulik abivahend eneserefleksiooniks ja lihtsate toimetulekuoskuste harjutamiseks, kuid see ei suuda pakkuda samaväärset tuge nagu väljaõppinud spetsialist.

Seega ei pea ChatGPT kasutamist vaimse tervise teemadel tingimata vältima, kuid oluline on mõista selle võimalusi ja piiranguid. Tehisintellekt võib aidata mõtteid korrastada, kuid tõsisemate probleemide lahendamisel on inimlik kontakt ja professionaalne abi asendamatud.

Loe ka: Kas abi oleks psühholoogist või hoopis psühhoterapeudist? 

Kui hea tuju läheb liiga heaks. Märgid, mis võivad viidata bipolaarsele häirele