Üldjoontes sobivad kõik elupuud Thuja occidentalis hekiks, vahe on hinnas, sest kaunimad sordid on kallimad. Kõrgeks hekiks sobivad ’Columna’, ’Holmstrup’, ’Pyramidalis Compata’ ja teised sammasjad sordid.
Spetsiaalsed hekisordid
Harilik elupuu ’Brabant’. Istutamisel jäetakse vahekaugus 50–75 cm olenevalt heki kõrgusest. Spetsiaalne hekisort, kiirekasvuline, kasvab hea hoolduse korral 20–30 cm aastas. Istikud on saadaval väga laias hinnaskaalas. Talvel kergelt pruunikas toon. Vajab kindlasti pügamist, muidu jääb hõre.
Harilik elupuu ’Smaragd’. Istutamise vahekaugus 40–100 cm olenevalt heki kõrgusest ja pügamise viisist. Saab kasvatada ka vabakujulise hekina, hoiab eelmisest paremini vormi ja on tihedam ning säilitab talvel oma värvi. Kasvutingimuste suhtes ’Brabandist’ kapriissem ja hinnalt kallim. Ei ole nii hästi vormitav kui ’Brabant’.
Madala vabakujulise heki võib istutada elupuu aeglasekasvulistest kerasortidest, sobivad näiteks ’Little Gem’ ja ’Danica’.
Harilik elupuu ’Tiny Tim’ on väga aeglase kasvuga, tihe, hästi vormi hoidev kääbussort, mida saab kasutada bordüürides. Istikuid ei pruugi vajalikus koguses kohe saada olla ning nende hind on suhteliselt kõrge.
Harilik kuusk Picea abies. Pikaealine, mullastiku suhtes mitte eriti nõudlik. Talvekindel kodumaine liik, mis sobitub hästi kohalikku maastikku. Vajab kasvuruumi, istikute vahekauguseks jäetakse 50–100 cm. Pinnapealne agressiivne juurestik, tema naabruses suudavad ilma juuretõkkekangata vaid väga vähesed kasvada. Lõikamine on keerulisem. Müüri kujunemine võtab aega, hekk on algul 5–6 aastat hõre. Ei talu linnatingimusi.
Värd-jugapuu Taxus x media ’Hatfieldii’. Jugapuu kohta suhteliselt kiirekasvuline, laisammasja kasvukujuga. Istikute valik jugapuude seas kõige suurem. Istutamisel vahekaugus 40–100 cm. Ei ole igal pool talvekindel, valida tuleb kohalik paljundus ja kaitstud kasvukoht. Ei talu liigset päikest. Hinnalt kallim kui elupuu.
Värd-jugapuu Taxus x media ’Hicksii’. Istutamisel vahekaugus 40–100 cm. Ei ole igal pool talvekindel. Ei talu liigset päikest. Viljub sageli. Vabakujulisena ei jää kuigi ilus.
Värd-jugapuu ’Hillii’.Tihe, laipüramiidjas, sobib madalamaks hekiks. Istutamisel vahekaugus 40–100 cm. Ei ole igal pool talvekindel. Ei talu liigset päikest.
Harilik pukspuu Buxus sempervirens. Igihaljas läikivroheliste lehtedega, kääbus- ja madalate hekkide taim. Vahekaugus istutamisel 15–30 cm. Allub väga hästi pügamisele, hekki saab hoida väga madala ja tihedana. Vajab kevadist varjutamist ka vanema taimena. Ei ole talvekindel, temperatuuri alla 35 miinuskraadi ei talu.
Väikeselehine pukspuu Buxus microphylla ’Faulkner’. Vastupidavam kui harilik pukspuu, kuid siiski talveõrn. Istikute vahekaugus 15–30 cm. Vajab kevadist varjutamist ka vanema taimena.
Mägimänd Pinus mugo. Sobib vaid madalateks vabakujulisteks hekkideks. Kärpimisega saab mägimändi ohjeldada, kuid korrapäraseid ristkülikuid, trapetseid ega muud sarnast mägimännist vormida ei saa. Vahekaugus istutamisel 100–150 cm.
Harilik kadakas Juniperus communis. Hekiks sobivad eelkõige tema sammasjad sordid ’Suecica’ ja ’Hibernica’. NB! Need on noortaimedena äravahetamiseni sarnased. Hiljem, pöetud hekis, torkavad aga kahe sordi erinevused julmalt silma. Vabakujulise heki puhul häirib see äpardus vähem.
Kadakad on üsna kapriissed ja tundlikud vähegi ebasobivate kasvutingimuste suhtes. Nad ei talu raskeid muldi ega varju, samas vajavad kaitset varakevadise päikese eest. Koos põõsasmaranate ja kukerpuudega kasvatades on suur oht, et kadakad satuvad roosteseene ründe ohvriks.
Allikas: Kodu&Aed Aiavihik
