Tüütu, ent vajalik higistamine. Mida annab leevenduseks teha?

Kodutohter
Kui temperatuur on kõrgem ja kehaline koormus intensiivsem, võib higi erituda kümme liitrit või isegi enam. | Shutterstock

Higistamist peetakse sageli millekski ebameeldivaks ja püütakse seda pärssida, ometi on see eluliselt vajalik, sest muidu kuumeneks keha üle. Vahel aga võib higistamine märku anda ka mõnest haigusest.

Perearst Lembi Põlder räägib higistamisest lähemalt. Suviste ilmadega teeb higistamine paljudele muret: väiksemgi pingutus võib panna naha leemendama, tekitada ebapuhta tunde ning ebameeldiva lõhna. Seepärast katsutakse higistamise vastu võidelda. Perearst Lembi Põlderi hinnangul on see aga üsna asjatu võitlus. "Jah, kasutatakse deodorante, et end lõhnastada, ja higistamisvastaseid vahendeid, et higistamist vähendada, aga päriselt ära võtta seda niikuinii ei saa, sest see on inimeseks olemise normaalne osa," räägib ta.

Higistamisega reageerib organism ülemäärasele soojusele, kehalisele pingutusele või psüühilisele stressile. Dr Põlderi sõnul on see samasugune kaitsereaktsioon nagu palavikki. "Palavik on vajalik sellepärast, et hävitada põletikku, mis organismis on, higistamine aga sellepärast, et organismi jahutada. See on meile looduse poolt antud kaitsemehhanism," selgitab arst.

 

Vähemalt pool liitrit päevas
 

Tavatemperatuuril ja rahuolekus eritab täiskasvanud inimene ööpäevas ligi pool liitrit higi, ent kui temperatuur on kõrgem ja kehaline koormus intensiivsem, võib seda erituda kümme liitrit või isegi enam. Peaasjalikult koosneb higi veest, ent paari protsendi jagu on selles muudki: naatriumi, kaaliumi, piim-, rasv- ja kusihapet ning teisi aineid.
Seega täidab higistamine termoregulatsiooni kõrval vähesel määral ka eritusfunktsiooni. "Naha kaudu eritatakse samamoodi jääkaineid, kuigi neerude ega soolestiku tööd see ei asenda," sõnab dr Põlder.

Higinäärmeid on inimese kehal miljoneid, kusjuures eristatakse kaht liiki:
* ekriinsed higinäärmed talitlevad sünnist alates ja katavad enamiku kehast, avanedes naha pinnal pooridena;
* apokriinsed higinäärmed arenevad välja puberteedieas ning paiknevad kaenlaalustes, pea piirkonnas ja kubemes.

Ekriinsete näärmete toodetud higi on vesine ja see aurustub nahapinnalt üsna kiiresti, seevastu apokriinsete näärmete toodetud higi on viskoossem ja valgurikkam, mistõttu on see meelepärane bakteritele. Viimased omakorda on peasüüdlased halva lõhna tekkes.

"Kui higi eritub, siis ta on tavaline vedelik, tal ei ole mingisugust lõhna, aga kui nahal olevad mikroobid seda lagundama hakkavad, tekib spetsiifiline lõhn," räägib perearst, lisades, et lõhn ise on väga individuaalne, kuna oleneb nii inimese isiklikust mikrobiootast kui ka erituvatest jääkainetest. Nõnda on näiteks diabeetiku higi hoopis teise lõhnaga kui terve inimese oma – "Siis lisandub kerge atsetoonilõhn," ütleb dr Põlder – ning kilpnäärme talitluse häire või neerupuudulikkuse korral on lõhn jälle teistsugune.

 

Võib olla tingitud haigusest

Lembi Põlder selgitab, et higistamist on kaht sorti:
* esmane ehk inimesele omane higistamine saadab teda eluaeg ja seda eriti muuta ei saa;
* teisene ehk haigusest tingitud higistamine tekib tavaliselt järsku ja häirib inimest märgatavalt.

"Kui inimene enne ei ole higistanud, aga järsku hakkab, siis võib seda esile kutsuda haigus," sõnab perearst ja loetleb võimalikke põhjuseid: "See võib olla mõni nakkushaigus, südamehaigus, verehaigus, samuti stress või depressioon. Higistamine üksinda kontekstist väljatõmmatult väga palju suuniseid ei anna, küll aga võib olla üks suunav sümptom."

Eriti valvas soovitab dr Põlder olla siis, kui järsku on tekkinud midagi sellist, mida varem ei ole olnud, nagu öine higistamine või tavatu reaktsioon mingitele olukordadele.
"Kui näiteks tavapärane füüsiline koormus, mis on alati ühtmoodi higistamist põhjustanud, tekitab ühel hetkel lisaks vaevahigi ning niisugune reaktsioon hakkab muutuma valdavaks, siis tuleks pöörduda arsti poole," toonitab ta.

 

Sõltub ka hormoonidest
 

Samas võib higistamine elu jooksul intensiivistuda ka hormoonidest sõltuvalt, näiteks murdeeas ning naistel menstruatsiooni, raseduse, imetamise ja klimakteeriumi ajal. "Puberteedieas niikuinii kogu keha muutub ja siis veel higistab ka – selles mõttes on see noorukitele väga raske aeg. Hormonaalse tasakaalu muutuse, kasvamise ja kõige muu tõttu on higistamine sellel hetkel tuntavam ja häirivam kui muul ajal elus. Kui puberteediiga mööda saab, on higistamist endiselt rohkem, aga see ei ole enam nii intensiivne," räägib dr Põlder.

Teine keerulisem aeg, kui higistamine muret tegema võib hakata, on üleminekuiga. Eriti ebameeldiv on sealjuures see, et higistamist kipub esinema hooti, ja kui hoog on käes, võib higi erituda ohtralt. Mida selle leevendamiseks ette võtta annab?

"On olemas võimalus kasutada ravimeid, mis lükkavad kliimaksit edasi, aga kui see ükskord siiski kätte jõuab, tuleb see ikkagi läbi teha. Looduslike preparaatidega, nagu naistepuna, ei ole tehtud uuringuid, seega ei saa neid soovitada," arutleb perearst, nentides, et mingeid väga häid nõuandeid higistamishoogude kergendamiseks ei olegi. "Küll aga saab hoolitseda oma emotsionaalse poole eest, teha toredaid ja huvitavaid asju ning püüda elada tavalist elu, siis ei ole ka need muutused, mis kehas toimuvad, nii häirivad. See on ainukene hea soovitus üleminekueas naistele," nendib ta.

 

Üht-teist annab siiski teha
 

Dr Põlder kinnitab, et see, kui palju inimene higistab, on reguleeritud ka geneetiliselt: mõni higistabki sünnipäraselt rohkem, teine vähem. Sugu ei mängi siin erilist rolli: on mehi, kes higistavad vähe, ja naisi, kes higistavad palju. Seejuures on väike protsent inimesi, kes on hädas ülemäärase higistamisega, aga on ka neid, kes higistavad liiga vähe. Alahigistajatel on kuiv nahk ja risk üle kuumeneda on neil palju suurem.

Keda higistamine häirib, peaks teadma, et seda soodustavad ka mitmesugused välised tegurid. "Pingeline olukord, füüsiline koormus, kuum ilm, umbsed riided – kõik need soodustavad higistamist," sõnab perearst. Peale selle võivad higistamist intensiivistada vürtsikad, rasvarikkad ja liiga soolased toidud, alkohol ja kofeiin, samuti mõned ravimid. Ka ülekaal põhjustab rohkemat higistamist.

Seega tuleb kasuks, kui kanda naturaalsest materjalist rõivaid ja jalatseid, vähendada vürtsikate, rasvaste ja liigsoolaste toitude söömist ning kofeiini sisaldavate jookide tarbimist, vältida alkoholi, leevendada stressi, püüelda normaalkaalu poole. Lühikeseks ajaks võib olla abi kontrastdušist ehk vaheldumisi sooja ja külma veega kastmisest ning samuti saunarituaalidest.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid