Pooled Eesti pered plaanivad kulutada tänavu jõulu- ja uusaastakingitustele 51–200 eurot. Kuni 50 eurot plaanib kulutada 16% peredest, 201–300 eurot 9% ja üle 300 euro kavatseb kulutada 11% vastanutest. Kolme aasta võrdluses on kahekordistunud üle 400 euro kulutavate perede osa.
Kõige sagedamini tehakse kingitusi 3–4 inimesele (35%) ning palju on ka peresid, kus tehakse 5–6 kinki (24%). Väiksema sissetulekuga peredes tehakse kingitusi vaid kitsamas pereringis. Jõukamate perede seas on enim neid, kes teevad kingitusi viiele ja enamale inimesele.
„Võrreldes möödunud aastatega on suurenenud perede hulk, kus tehakse kingitusi summas 101–200 eurot, kuid tehtavate kingituste arv on järjest vähenenud. See näitab, et elanike tarbimiskäitumine on muutunud ning kingituste tegemisel mõeldakse varasemast rohkem, et saajal sellest ka tegelikult rõõmu oleks,“ kommenteeris uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Enam kui pooled elanikest katavad kingituste ja muud pühadega seotud kulutused jooksvalt pere-eelarvest, teine levinum viis on kulusid hajutada – kingid ostetakse varem valmis ja paljud on aastalõpu väljaminekute tarvis ka säästnud.
„Jõulude ja uusaastaga seonduvate kulutuste tarvis laenu võtmine ei ole Eesti perede seas õnneks suurenenud. Vaid 3% kavatseb võtta väikelaenu, kasutada krediitkaarti või laenata oma lähedastelt,“ ütles Kati Voomets.
Kingituste tegemine on jätkuvalt meie perede traditsioon, kuid kingituste tegemise tähtsus on aastate jooksul vähenenud. Kolmandik peredest aga tunnetab, et jõuluaeg on nende pere-eelarvele koormav ning nad peavad nuputama, kuidas ots otsaga kokku tulla.
Elanike üldine hinnang oma majanduslikule olukorrale on tasapisi paranemas – selle paranemist möödunud aasta jooksul märgib rohkem elanikke, kui on vähenemise märkijaid. Kõige rohkem tunnetasid majandusliku olukorra paranemist alg- või põhiharidusega vastajad, noored ja suurema sissetulekuga perede esindajad.
Iga viies vastanu tunnistas, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. Samas leidis kolmandik vastanutest, et on ka ise saanud kingitusi, mis rõõmu ei valmista.
Aasta lõpus mõeldakse tavapärasest enam ka heategevusele. Tänavu plaanib jõulude ajal annetada 33% Eesti elanikest ning 39% annetada ei plaani. „Ülejäänud 28% ei oska oma annetamise plaanide kohta täpsemalt öelda. Põhjus seisneb ilmselt selles, et annetamine on sageli spontaanne otsus, mis tekib sobiva võimaluse kerkides ja tihti seda ette ei planeeritagi,“ selgitas Kati Voomets.