Uuring: eestlased hindavad jõulude ajal koos veedetud aega rohkem kui kalleid kingitusi

“Uuringust selgus, et inimesed püüavad olla üha pragmaatilisemad ja soovivad paanilisest jõuluostlemisest tekkivat stressi vältida, hakates pühadeks valmistuma juba varem. Sealjuures ei peeta kuigi oluliseks suurt kulutamist, vaid seda, et nii jõululaua kui ka kingituste osas oleks tunda väärtust, mida rahas mõõta ei saa,” kommenteeris uuringu tellinud Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste.

Oktoobris läbi viidud küsitlusest selgus, et oma lähedastele jõulukinkide tegemiseks plaanib tänavu kuni 100 eurot kulutada 34% vastanutest, 100-200 eurot plaanib kulutada 25% ja 200-400 eurot 14% vastanutest. Üle 400 euro plaanib kulutada vaid 4% vastanutest. Jõuluostude varakult tegemist põhjendati kõige sagedamini sooviga vältida viimase hetke kiirustamisest lähtuvat stressi. Populaarsuselt teine põhjendus oli plaan ära kasutada allahindlusi ja sooduspakkumisi ning kolmandana toodi välja jõulukinkide kulude mitme kuu peale jaotamine. Vastukaaluks pühadeks pikalt ettevalmistujatele tunnistas 16% küsitluses osalenutest, et nad jätavadki kõik jõuluostud viimasele minutile.

Parim kink ei ole asi

Küsitluses uuriti ka, milliseid jõulukinke inimesed kõige rohkem hindavad ja mida oma sõpradelt ning lähedastelt saada loodavad. Parimaks kingituseks peeti eelkõige lähedastega koos veedetud aega, väga napi vahega mainiti järgmisena kingitusi, mis on praktilise iseloomuga. Populaarsuselt kolmas valik oli kingitus, mis on sihitud personaalselt ja mis arvestab kingisaaja iseloomu, huvide või hobidega. Kõige vähem hinnati eksklusiivseid ja kalleid kingitusi ning mittemateriaalseid panuseid nagu näiteks annetusi kingi saaja nimel.

“Uuringu tulemustest on näha, et Eesti inimene igatseb kvaliteetaega lähedastega, kuid paraku jääb see paljude jaoks ka pühade paiku kättesaamatuks. Näiteks ühine jõululõuna või -õhtusöök tundub olevat see, mida suurem osa meist kõige kõrgemalt hindab ning kingitused on seal juures üks tore lisand, kuid mitte see, mis tegelikult pühadetunde loob,” sõnas Pajuste.

Vastates küsimusele, milline ühiskonnarühm või valdkond vajab pühadeperioodil kõige rohkem tähelepanu, toodi kõige sagedamini välja üksi elavad eakad ja vanemaealised inimesed ning vanemateta kasvavad lapsed.